Progressioon, sellele viidates võite mõelda kutsetunnistuste, näiteks CET-4 ja CET-6, omandamise progressioonile. Mootoris on mootoril samuti astmed. Seeria ei viita siin mootori kõrgusele, vaid mootori sünkroonkiirusele. Võtame näiteks 4. taseme mootori, et näha mootoriseeria täpset tähendust.
4. taseme mootor viitab mootori 1-minutilisele sünkroonkiirusele = {toiteallika sagedus (50 Hz) × 60 sekundit} ÷ (mootori astmed ÷ 2) = 3000 ÷ 2 = 1500 pööret. Tehastes kuuleme sageli, et mootor on mitmeastmeline. Selle mõistmiseks peame kõigepealt teadma pooluse mõistet: poolus viitab magnetpoolusele, mille generaatori rootor moodustab pärast ergutusvoolu rakendamist rootori mähisele. Lühidalt öeldes tähendab see, et iga rootori pööre võib staatori mähise ühe pöörde jooksul indutseerida mitu voolutsüklit. Kui pooluste arv on erinev, on vaja genereerida 50 Hz potentsiaal. Vajalikud on erinevad kiirused. 50 Hz, 60 sekundit ja minutit (st 3000) jagatud pooluste arvuga annab mootori pöörete arvu minutis. Sama kehtib ka mootori kohta, mis on lihtsalt generaatori pöördprotsess.
Pooluste arv peegeldab mootori sünkroonkiirust. 2-pooluse sünkroonkiirus on 3000rmin, 4-pooluse sünkroonkiirus on 1500rmin, 6-pooluse sünkroonkiirus on 1000rmin ja 8-pooluse sünkroonkiirus on 750rmin. Seega on 2-pooluseline baasarv (3000), 4 poolust saab jagada ainult 2-ks, 6 poolust saab jagada 3-ks ja 8 poolust 4-ks. 2 pooluse asemel tuleks kasutada 3000, et eemaldada 2. Mida rohkem on mootori pooluste arvu, seda madalam on mootori kiirus, kuid seda suurem on selle pöördemoment; mootori valimisel tuleks arvestada koormuse poolt nõutava käivitusmomendiga. Näiteks koormusega käivitamiseks vajalik pöördemoment on suurem kui koormuseta käivitamiseks vajalik pöördemoment. Suure võimsuse ja raske koormusega käivitamise korral tuleks arvestada ka astmelise käivitusega (või täht-delta-käivitusega). Mis puutub kiiruse sobitamisse koormusega pärast mootori pooluste arvu kindlaksmääramist, siis võib kaaluda erineva läbimõõduga rihmaratta või muudetava kiirusega käigukasti kasutamist. Kui koormuse võimsusnõudeid ei ole pärast mootori pooluste arvu kindlaksmääramist rihma- või hammasülekande abil võimalik täita, tuleb arvestada mootori kasutusvõimsusega.
Kolmefaasiline vahelduvvoolumootor koosneb peamiselt staatorist ja rootorist. Kui staatoriga on ühendatud kolmefaasiline vahelduvvool, tekib pöörlev magnetväli. Magnetväljal on alati kaks poolust (võib öelda, et need esinevad ka paaridena), nimelt N-poolus (põhjapoolus) ja S-poolus (lõunapoolus), mida tuntakse ka vastaspoolusena. Kui vahelduvvoolumootori staatori mähise mähise režiim on erinev, on pöörleva magnetvälja magnetpooluste arv erinev. Magnetpooluste arv mõjutab otseselt mootori kiirust ja nende seos on: sünkroonkiirus = 60 × sagedustaseme logaritm. Kui mootori sünkroonkiirus on 1500 p/min, saab ülaltoodud valemi abil arvutada, et pooluste logaritm on 2, st tegemist on 4-pooluselise mootoriga. Sünkroonkiirus ja pooluste logaritm on mootori põhiparameetrid, mis on leitavad mootori tüübisildilt. Kuna pooluste logaritm võib mõjutada mootori kiirust, saab mootori kiirust muuta mootori pooluste logaritmi muutmisega.
Vedelikukoormuste, näiteks ventilaatorite ja pumpade puhul on sellisel koormusel silmapaistev omadus. Nagu öeldakse, nimetatakse seda vastupanuvõimeks ehk sellisel koormusel on suur vastupidavus praeguse olukorra muutustele. Kuigi sellise koormuse muutmiseks vajalik pöördemoment ei ole suur, on praeguse olukorra kiireks muutmiseks vaja palju energiat. See on natuke nagu keev vesi. Ka väike tuli võib keema minna ja see peakski keema minema. See keeb kiiresti ning vajalik tuli võib olla väga suur.
Need on mootoriseeriate spetsiifilised kirjeldused. Antud sageduse ja käivitusvoolu korral ei ole nende vahel vältimatut seost. Käivitusvool sõltub tegelikult käivitus-VF-kõvera seadistusest ja kiirendusaja pikkusest. Vedeliku koormuse korral võib mitme võimsuskõvera kasutamine muuta seadme energiasäästlikumaks ja saavutada rohkem majanduslikku kasu.
Postituse aeg: 08.11.2021
