Elekter on inimeste peamine energiaallikas ja mootor muustab elektrienergia mehaaniliseks energiaks, mis on elektrienergia kasutamises uus läbimurre. Tänapäeval on mootor olnud inimeste tootmises ja töös tavaline mehaaniline seade. Mootorite arenguga on tekkinud erinevat tüüpi mootoreid vastavalt otstarbele ja jõudlusele. Täna tutvustame mootorite klassifikatsiooni.
1. Klassifikatsioon töötava toiteallika järgi
Vastavalt mootori erinevale toiteallikale saab selle jagada alalisvoolumootoriks ja vahelduvvoolumootoriks. Vahelduvvoolumootorid jagunevad ka ühefaasilisteks ja kolmefaasilisteks mootoriteks.
2. Klassifikatsioon vastavalt struktuurile ja tööpõhimõttele
Konstruktsiooni ja tööpõhimõtte järgi saab mootori jagada asünkroonmootoriks ja sünkroonmootoriks. Sünkroonmootorid saab jagada ka elektrilise ergutusega sünkroonmootoriks, püsimagnetiga sünkroonmootoriks, reluktants-sünkroonmootoriks ja hüsterees-sünkroonmootoriks.
Asünkroonmootorid võib jagada asünkroonmootoriteks ja vahelduvvoolu kommutaatormootoriteks. Asünkroonmootorid jagunevad kolmefaasilisteks asünkroonmootoriteks, ühefaasilisteks asünkroonmootoriteks ja varjutatud poolusega asünkroonmootoriteks. Vahelduvvoolu kommutaatormootorid jagunevad ühefaasilisteks järjestikku ergastusmootoriteks, vahelduvvoolu/alalisvoolu kaheotstarbelisteks mootoriteks ja tõukemootoriteks.
Vastavalt konstruktsioonile ja tööpõhimõttele saab alalisvoolumootori jagada harjadeta alalisvoolumootoriks ja harjadeta alalisvoolumootoriks. Harjadeta alalisvoolumootori saab jagada elektromagnetiliseks alalisvoolumootoriks ja püsimagnetiga alalisvoolumootoriks. Elektromagnetiline alalisvoolumootor jaguneb jadaergutusega alalisvoolumootoriks, paralleelergutusega alalisvoolumootoriks, eraldi ergutusega alalisvoolumootoriks ja liitergutusega alalisvoolumootoriks; püsimagnetiga alalisvoolumootor jaguneb haruldaste muldmetallide püsimagnetiga alalisvoolumootoriks, ferriidist püsimagnetiga alalisvoolumootoriks ja alumiiniumnikkelkoobalt püsimagnetiga alalismagnetiga alalisvoolumootoriks.
Mootori saab vastavalt oma funktsioonile jagada ajamimootoriks ja juhtmootoriks; elektrienergia tüübi järgi jaotatakse see alalisvoolumootoriks ja vahelduvvoolumootoriks; mootori kiiruse ja võimsussageduse vahelise seose järgi saab selle jagada sünkroonmootoriks ja asünkroonmootoriks; võimsusfaaside arvu järgi saab selle jagada ühefaasiliseks mootoriks ja kolmefaasiliseks mootoriks. Järgmises artiklis jätkame mootorite klassifikatsiooni tutvustamist.
Mootorite rakendusala järkjärgulise laienemisega on mootorid välja töötatud laias valikus tüüpe, et kohaneda rohkemate tingimuste ja töökeskkonnaga. Erinevateks tööolukordadeks sobivaks mootoriks on eri konstruktsioonid, struktuur, töörežiim, kiirus, materjalid jne. Selles artiklis jätkame mootorite klassifikatsiooni tutvustamist.
1. Klassifikatsioon käivitus- ja töörežiimi järgi
Käivitus- ja töörežiimi järgi saab mootori jagada kondensaatorkäivitusmootoriks, kondensaatorkäivitusmootoriks ja kahefaasiliseks mootoriks.
2. Kasutuse järgi klassifitseerimine
Mootori saab vastavalt otstarbele jagada ajamimootoriks ja juhtmootoriks.
Ajamimootorid jagunevad elektritööriistade mootoriteks (sh puurimis-, poleerimis-, lihvimis-, soone-, lõike-, puurimis- ja muude tööriistade mootoriteks), kodumasinate mootoriteks (sh pesumasinad, elektriventilaatorid, külmikud, kliimaseadmed, magnetofonid, videomagnetofonid, DVD-mängijad, tolmuimejad, kaamerad, föönid, elektripardlid jne) ja muudeks üldisteks väikesteks mehaanilisteks seadmeteks (sh mitmesugused väikesed tööpingid). Väikemasinate, meditsiiniseadmete, elektroonikaseadmete jms mootorid jaotatakse astmemootoriteks ja servomootoriteks.
3. Rootori struktuuri järgi klassifitseerimine
Rootori konstruktsiooni järgi saab mootori jagada puuriga induktsioonmootoriks (varem tuntud kui oravapuuri induktsioonmootor) ja mähitud rootoriga induktsioonmootoriks (varem tuntud kui mähitud induktsioonmootor).
4. Liigitamine töökiiruse järgi
Töökiiruse järgi saab mootorid jagada kiirmootoriteks, aeglmootoriteks, püsikiirusega mootoriteks ja kiirust reguleerivateks mootoriteks. Madalkiirusega mootorid jagunevad reduktormootoriteks, elektromagnetilise reduktoriga mootoriteks, pöördemomendimootoriteks ja küüspoolusega sünkroonmootoriteks. Kiirust reguleerivad mootorid jagunevad astmelisteks püsikiirusega mootoriteks, astmevabadeks püsikiirusega mootoriteks, astmeliselt muudetava kiirusega mootoriteks ja astmevabalt muudetava kiirusega mootoriteks, samuti elektromagnetiliselt kiirust reguleerivateks mootoriteks, alalisvoolu kiiruse reguleerivateks mootoriteks, PWM-muutuva sagedusega kiiruse reguleerivateks mootoriteks ja lülitusreluktantskiirust reguleerivateks mootoriteks.
Need on mootorite vastavad klassifikatsioonid. Inimtöö ja tootmise tavalise mehaanilise seadmena muutub mootori rakendusvaldkond üha ulatuslikumaks ja äärmuslikumaks. Erinevatel puhkudel rakendamiseks on välja töötatud mitmesuguseid uut tüüpi mootoreid, näiteks kõrge temperatuuriga servomootorid. Arvatakse, et tulevikus on mootoril suurem turg.
Postituse aeg: 08.09.2021
