Voolava vee raskusjõu kasutamist elektri tootmiseks nimetatakse hüdroenergiaks.
Vee gravitatsiooni kasutatakse turbiinide pööramiseks, mis omakorda panevad pöörlevates generaatorites magneteid elektrienergia tootmiseks, ning veeenergia liigitatakse samuti taastuvenergiaallikaks. See on üks vanimaid, odavamaid ja lihtsamaid energiatootmise tehnoloogiaid.
Hüdroenergia jaguneb laias laastus nelja kategooriasse: tavapärane (tammid), pumpelektrijaamad, jõed ja avamere (loodete) hüdroenergia. Hüdroenergia on üks maailma kolmest peamisest elektrienergiaallikast ning ülejäänud kaks põletavad fossiilkütuseid ja tuumkütust. Praegu moodustab see kuuendiku maailma koguenergiast.
Hüdroenergia eelised
Ohutu ja puhas – erinevalt teistest energiaallikatest, näiteks fossiilkütustest, on see sama puhas ja roheline kui tuumaenergia ja biomassienergia. Need elektrijaamad ei kasuta ega eralda kütust, seega ei eralda nad kasvuhoonegaase.
Taastuvenergia – seda peetakse taastuvenergiaks, kuna see kasutab elektri tootmiseks maa vett. Vesi suunatakse tagasi maasse looduslikul kujul ilma igasuguse reostuseta. Tänu looduslikule veeringlusele ei saa see kunagi otsa.
Kulutõhusus – Vaatamata suurtele ehituskuludele on hüdroenergia kulude poolest konkurentsivõimeline energiaallikas tänu väga madalatele hooldus- ja käituskuludele.
Paindlik allikas – see on paindlik elektrienergia allikas, kuna need elektrijaamad saavad energiavajaduse põhjal kiiresti võimsust suurendada ja vähendada. Veeturbiini käivitusaeg on palju lühem kui auruturbiinil või gaasiturbiinil.
Muud kasutusalad – kuna hüdroenergiaprojektid moodustavad tohutuid reservuaare, saab seda vett kasutada ka niisutamiseks ja vesiviljeluseks. Tammi taha tekkinud järve saab kasutada veespordiks ja vaba aja veetmiseks, muutes selle turismiatraktsiooniks ja tulu teenivaks.
Hüdroenergia puudused
Väga suured kapitalikulud – need elektrijaamad ja tammid on mõnikord väga kallid. Ehitusmaksumus on väga kõrge.
Purunemise oht – üleujutuste tõttu blokeerivad tammid suure hulga vett, loodusõnnetused, inimtegevusest tingitud kahjustused ja ehituskvaliteedi halvenemine võivad avaldada katastroofilisi tagajärgi allavoolu asuvatele aladele ja infrastruktuurile. Sellised rikked võivad mõjutada energiavarustust, loomi ja taimi ning põhjustada suuri kaotusi ja inimohvreid.
Ökosüsteemi hävimine – suured veehoidlad põhjustavad tammi ülemjooksu ulatusliku üleujutamise, hävitades mõnikord madalikke, orge, metsi ja rohumaid. Samal ajal mõjutab see ka elektrijaama ümbritsevat veeökosüsteemi. Sellel on suur mõju kaladele, veelindudele ja teistele loomadele.
Postituse aeg: 04.06.2021
