Hiina Rahvavabariigi 71. rahvuspüha ja kesksügisepäeva tähistamine

Hiina Rahvavabariigi 71. rahvuspüha ja kesksügisepäeva tähistamine Hiina Rahvavabariigi rahvuspäev 1. oktoobril 1949 toimus Pekingis Tiananmeni väljakul suursugune Hiina Rahvavabariigi Keskvalitsuse ametisseastumise tseremoonia ehk asutamistseremoonia. „Esimene, kes pakkus välja „rahvuspäeva”, oli härra Ma Xulun, CPPCC liige ja Demokraatliku Progressiivse Assotsiatsiooni peaesindaja.“ 9. oktoobril 1949 pidas Hiina Rahvavabariigi Poliitilise Konsultatiivkonverentsi Esimene Rahvuskomitee oma esimese koosoleku. Liikme Xu Guangping pidas kõne: „Volinik Ma Xulun ei saa puhkusele tulla. Ta palus mul öelda, et Hiina Rahvavabariigi asutamise puhul peaks olema rahvuspüha, seega loodan, et see nõukogu otsustab 1. oktoobri rahvuspühaks.“ Liikme Lin Boqu toetas samuti ettepanekut. Palus arutelu ja otsust. Samal päeval võeti koosolekul vastu ettepanek „Taotleda valitsusele 1. oktoobri määramist Hiina Rahvavabariigi rahvuspühaks, et asendada vana rahvuspüha 10. oktoobril“ ja saadeti see rakendamiseks Hiina Rahvavabariigi keskvalitsusele. Hiina Rahvavabariigi rahvuspäev 2. detsembril 1949 toimunud Rahvavalitsuse Keskkomitee neljandal koosolekul öeldi: „Keskkomitee deklareerib käesolevaga: Alates 1950. aastast, see tähendab igal aastal 1. oktoobril, on suur päev Hiina Rahvavabariigi rahvuspüha.“ Nii hakatigi 1. oktoobrit nimetama Hiina Rahvavabariigi sünnipäevaks ehk rahvuspühaks. Alates 1950. aastast on 1. oktoober olnud suur pidu kõigile Hiina etnilistele gruppidele.   Sügise keskpäev Kesksügispäev, tuntud ka kui Kuufestival, Kuuvalgusfestival, Kuuõhtu, Sügisfestival, Kesksügisfestival, Kuu kummardamise festival, Kuu Niangi festival, Kuufestival, Kokkutulekufestival jne, on traditsiooniline Hiina rahvapidu. Kesksügisfestival sai alguse taevaste nähtuste kummardamisest ja arenes välja iidsete aegade sügisõhtust. Algselt oli „Jiyue festival“ Ganzhi kalendri 24. päikeseperioodil „sügisesel pööripäeval“. Hiljem kohandati see Xia kalendri (kuukalender) 15. kuupäevale ja mõnes kohas määrati kesksügisfestival Xia kalendri 16. kuupäevale. Juba iidsetest aegadest on kesksügisfestivalil olnud rahvakombeid, nagu kuu kummardamine, kuu imetlemine, kuukookide söömine, laternatega mängimine, osmantuse imetlemine ja osmantuse veini joomine. Kesksügise festival pärineb iidsetest aegadest ja oli populaarne Hani dünastia ajal. See vormiti lõplikult Tangi dünastia algusaastatel ja levis pärast Songi dünastiat. Kesksügise festival on sügishooajaliste tavade süntees ja enamikul selles sisalduvatest festivalielementidest on iidne päritolu. Kesksügise päeval sümboliseerib kuu ringkäik inimeste taasühinemist. See on igatsus kodulinna ja sugulaste armastuse järele, palve saagi ja õnne eest ning värvikaks ja väärtuslikuks kultuuripärandiks saamise sümbol. Kesksügise päev, kevadfestival, Ching Ming festival ja Draakonipaadi festival on tuntud ka kui neli traditsioonilist Hiina festivali. Hiina kultuuri mõjutustega on kesksügise festival traditsiooniline festival ka mõnedes Ida-Aasia ja Kagu-Aasia riikides, eriti kohalike hiinlaste ja ülemerehiinlaste seas. 20. mail 2006 lisas Riiginõukogu selle esimesse riikliku vaimse kultuuripärandi nimekirja. Kesksügise festival on olnud riikliku seadusliku pühana kantud alates 2008. aastast.