Endise Energeetikaministeeriumi poolt esmakordselt välja antud „Generaatori käitamise eeskirjad“ lõid aluse elektrijaamade kohapealsete käitamise eeskirjade koostamiseks, sätestasid generaatorite ühtsed käitamisstandardid ning mängisid positiivset rolli generaatorite ohutu ja ökonoomse käitamise tagamisel. 1982. aastal muutis endine Veevarude ja Elektrienergia Ministeerium algseid eeskirju, tuginedes elektrienergia tööstuse arenguvajadustele ja praktiliste kogemuste kokkuvõttele. Läbivaadatud eeskirju on välja antud 1982. aasta juunis juba ligi 20 aastat. Selle aja jooksul on üksteise järel kasutusele võetud suure võimsusega, kõrgepinge, välismaal toodetud generaatoreid. Generaatori konstruktsioon, materjalid, tehniline jõudlus, automatiseerimise aste, abiseadmed ja ohutusjärelevalveseadmete konfiguratsioon on teaduse ja tehnoloogia arenguga oluliselt muutunud. Osa algsete eeskirjade sätetest ei sobi enam seadmete praeguse seisukorraga; Tänu käitusjuhtimise kogemuste kogunemisele, juhtimismeetodite täiustamisele ja kaasaegsete juhtimismeetodite pidevale kasutuselevõtule on käitusüksuse generaatori käitusjuhtimise tase oluliselt paranenud ning seda kasutatakse endiselt. Algsetes eeskirjades sätestatud juhtimisprotseduurid ja -meetodid ei vasta enam generaatorite ohutu ja ökonoomse käitamise tagamise vajadustele. Käesolev „Generaatori käitamise eeskiri” kehtib auruturbiingeneraatorite ja hüdroelektrigeneraatorite kohta. See on mõlema jaoks ühine tehniline standard. Kuigi eeskirjades on sätestatud auruturbiingeneraatorite ja hüdroelektrigeneraatorite erieeskirjad, ei ole kombineeritud fookus siiski piisavalt tugev, kasutamine pole mugav ning nende vastavate omaduste jaoks ei ole võimalik koostada vajalikke ja üksikasjalikke eeskirju. Kuna hüdroelektrijaamade paigaldatud võimsuse osakaal jätkuvalt suureneb, on vaja hüdroelektrigeneraatorite jaoks koostada eraldi käituseeskirjad. Eeltoodud olukorra põhjal ja elektrienergia tootmise arengu ja tehnoloogilise progressi vajaduste rahuldamiseks ning rahvusvaheliste standarditega vastavusse viimiseks andis endine elektrienergia tööstusministeeriumi teadus- ja tehnoloogiaosakond 1994. aastal määrusega nr 42 „Seoses elektrienergia tööstusstandardite kehtestamise ja läbivaatamise küsimusega“ (esimene „Heakskiitmisteatis“) ülesandeks vaadata läbi endise Kirde Elektrienergia Grupi ettevõtte poolt algse Veevarude ja Elektrienergia Ministeeriumi välja antud generaatori käitamise eeskirjad ning koostada uuesti hüdrogeneraatori käitamise eeskirjad.
„Hüdrauliliste generaatorite käitamise eeskirjade” koostamine algas 1995. aasta lõpus. Endise Northeast Electric Power Group Corporationi korraldusel ja juhtimisel vastutas eeskirjade läbivaatamise ja koostamise eest Fengman Power Plant. Eeskirjade läbivaatamise käigus analüüsiti ja uuriti üksikasjalikult algseid eeskirju ning konsulteeriti generaatori projekteerimise, tootmise, tehniliste tingimuste, kasutusnõuete, tehniliste standardite ja muude dokumentidega, mis käsitlevad generaatori projekteerimist, tootmist, tehnilisi tingimusi, kasutusnõudeid, tehnilisi standardeid ja muid dokumente, kombineerituna praeguste hüdrogeneraatorite tootmise ja käitamise eritingimustega. Ja tehnoloogia arengut tulevikus silmas pidades tehakse ettepanek säilitada, kustutada, muuta, täiendada ja parandada algsete eeskirjade sisu. Selle põhjal, pärast mõne hüdroelektrijaama uurimist ja arvamuste küsimist, esitati eeskirjade esialgne eelnõu ja moodustati läbivaatamiseks eelnõu. 1997. aasta mais korraldas Hiina Elektrienergia Nõukogu standardimisosakond „Hüdrauliliste generaatorite käitamise eeskirjade” (läbivaatamiseks mõeldud eelnõu) esialgse läbivaatamise koosoleku. Läbivaatamise komisjon, kuhu kuulusid projekteerimisinstituudid, elektrienergia bürood, hüdroelektrijaamad ja muud üksused, viis eeskirjad läbi tõsiselt. Vaadati läbi ja esitati nõuded määruste sisus esinevate probleemide ja ettevalmistamisel tähelepanu vajavate küsimuste kohta. Läbivaatamise põhjal muutis ja täiendas kirjutamisüksus seda uuesti ning esitas „Hüdrauliliste generaatorite käitamise eeskirja“ (eelnõu kinnitamiseks).
Olulised tehnilise sisu muudatused hõlmavad järgmisi punkte:
(1) Sisemine vesijahutusega generaator on algsetes eeskirjades loetletud peatükina. Arvestades asjaolu, et Hiinas töötab väga vähe sisemisi vesijahutusega hüdroelektrigeneraatoreid ja mõned on õhkjahutusega generaatoriteks muudetud, ilmuvad need tulevikus harva. Seetõttu ei ole sisemise vesijahutuse küsimust käesolevas redaktsioonis käsitletud. Viimastel aastatel Hiinas välja töötatud aurustusjahutuse tüüp on alles katsejärgus ja töötavate seadmete arv on väga väike. Aurustumisjahutusega seotud probleeme käesolevas eeskirjas ei käsitleta. Neid saab kohapealse töö eeskirja lisada vastavalt tootja eeskirjadele ja tegelikele tingimustele.
(2) See eeskiri on ainus tööstusstandard, mida tuleks hüdroelektrijaamades hüdroelektrigeneraatorite käitamisel järgida. Kohapealne käitamise ja juhtimise personal peaks olema asjatundlik ja rangelt jõustatav. Arvestades aga asjaolu, et kohapealsetel operaatoritel ei pruugi olla teadmisi hüdroturbiingeneraatorite projekteerimise, tootmise, tehniliste tingimuste ja muude standarditega seotud riiklikest ja tööstusstandarditest ning nad ei mõista mõningaid hüdroturbiingeneraatorite käitamisega seotud sätteid, tuleks käesolevas muudatuses lisada mõned eespool nimetatud standardite olulised käitamisega seotud sätted, et kohapealsed käitamise juhid saaksid nende sisu omandada ja generaatorite kasutamist paremini hallata.
(3) Pidades silmas pumpelektrijaamade arvu suurenemist Hiinas, on lisaks käesoleva määruse nõuetele pühendatud peatükk generaatorite/mootorite töötamisega seotud eriolukordadele ja muutuva sagedusega käivitusseadmetele erinevates töötingimustes, mootorite käivitamisele ja muudele küsimustele.
(4) Generaatori tööd hõlmava uue „järelevalveta“ (väike arv inimesi tööl) töörežiimi osas on uue töökorralduse vajaduste rahuldamiseks sätestatud teatud põhimõtted. Rakendamisprotsessi käigus võib tekkida uusi probleeme ja tööüksus peaks need kindlaks määrama tegeliku olukorra põhjal, et tagada ohutu töö.
(5) Venemaalt imporditud kodumaine suuremahuline tõukelaagrite tehnoloogia põhineb elastsel metall-plastist laagril. Pärast kümme aastat kestnud arendus- ja katsetamiskatseid on saavutatud häid rakendustulemusi ning sellest on saanud kodumaiste suuremahuliste tõukelaagrite arengusuund. Endise elektrienergia tööstusministeeriumi poolt 1997. aastal heaks kiidetud ja välja antud standardi DL/T 622—1997 „Vertikaalsete hüdrogeneraatorite painduvate metall-plastist tõukelaagrite tehnilised tingimused” sätete kohaselt reguleerib see eeskiri plastlaagrite töötemperatuuri ning seadme käivitamist ja seiskamist. See hõlmab ka jahutusvee katkestuste ja muude probleemide lahendamist.
Sellel eeskirjal on suunav roll iga hüdroelektrijaama ehitusplatsi eeskirjade koostamisel. Selle põhjal koostab iga hüdroelektrijaam ja tootja dokumendid ehitusplatsi eeskirjad vastavalt tegelikele oludele.
Selle määruse ettepaneku esitas endine elektrienergia tööstusministeerium.
See eeskiri kuulub elektrienergia tööstuse hüdrogeneraatorite standardimise tehnilise komitee jurisdiktsiooni alla.
Käesoleva määruse koostaja: Fengmani elektrijaam.
Selle määruse peamised koostajad: Sun Jiazhen, Xu Li, Geng Fu. Käesolevat määrust tõlgendab elektrienergia tööstuse hüdrogeneraatorite standardimise tehniline komitee.
Võrdlusstandardite üldpõhimõtted
3.1 Üldnõuded
3.2 Mõõte-, signaali-, kaitse- ja seireseadmed
3.3 Ergutussüsteem
3.4 Jahutussüsteem
3.5 Laager
4. Generaatori töörežiim
4.1 Töörežiim nimitingimustes
4.2 Töörežiim sisselaskeõhu temperatuuri kõikumise korral
4.3 Töörežiim pinge, sageduse ja võimsusteguri muutumisel
5 Generaatori töö jälgimine, kontroll ja hooldus
5.1 Generaatorite käivitamine, paralleelühendus, laadimine ja seiskamine
5.2 Generaatori töötamise ajal jälgimine, kontroll ja hooldus
5.3 Libisemisrõnga ja ergutuskommutaatori harja kontroll ja hooldus
5.4 Ergutusseadme kontroll ja hooldus
6 Generaatori ebanormaalne töö ja õnnetusjuhtumite käsitlemine
6.1 Generaatori juhuslik ülekoormus
6.2 Generaatorite õnnetusjuhtumite käsitlemine
6.3 Generaatori rike ja ebanormaalne töö
6.4 Ergutussüsteemi rike
7. Generaatori/mootori töö
7.1 Generaatori/mootori töörežiim
7.2 Generaatori/mootori käivitamine, paralleelühendus, töökorras hoidmine, seiskamine ja töökorras olemise muutmine
7.3 Sagedusmuundaja
6.4 Ergutussüsteemi rike
7 Generaatori/mootori töö
7.1 Generaatori/mootori töörežiim
7.2 Generaatori/mootori käivitamine, paralleelühendus, töökorras hoidmine, seiskamine ja töökorras olemise muutmine
7.3 Sagedusmuundaja
Hiina Rahvavabariigi elektrienergia tööstuse standard
Veeturbiinigeneraatori käitamise eeskirjad DL/T 751-2001
Hüdraulilise turbiingeneraatori kood
See standard määrab kindlaks hüdroelektrigeneraatorite käitamisega seotud põhilised tehnilised nõuded, töörežiimi, käitamise, kontrolli ja hoolduse, õnnetuste käsitlemise ja muud seonduvad küsimused.
See standard kehtib elektrienergia süsteemis kasutatavate sünkroonhüdrogeneraatorite kohta võimsusega 10 MW ja rohkem (alla 10 MW sünkroonhüdrogeneraatoreid saab rakendada viitena). See standard kehtib ka pump-akumulatsiooniseadmete generaatoritele/mootoritele.
Viitestandard
Järgmiste standardite sätted moodustavad käesoleva standardi tsitaadi kaudu käesolevas standardis sätestatud sätted. Avaldamise ajal kehtisid märgitud väljaanded. Kõiki standardeid vaadatakse läbi ja kõik käesolevat standardit kasutavad osapooled peaksid uurima võimalust kasutada järgmiste standardite uusimat versiooni.
GB/T7409—1997
Sünkroonmootori ergutussüsteem
Suurte ja keskmise suurusega sünkroongeneraatorite ergutussüsteemi tehnilised nõuded
GB 7894—2000
Hüdrogeneraatori põhilised tehnilised tingimused
GB 8564—1988
Hüdrogeneraatori paigaldamise tehniline kirjeldus
DL/T 491—1992
Suurte ja keskmise suurusega hüdrogeneraatorite staatiliste alaldite ergutussüsteemide käitamise ja hooldamise eeskirjad
DL/T 583—1995
Suurte ja keskmiste hüdrogeneraatorite staatilise alaldi ergutussüsteemi ja seadme tehnilised tingimused
DL/T 622—1997
Vertikaalse hüdrogeneraatori elastse metall-plastikust tõukelaagri puksi tehnilised nõuded
Üldine
3.1 Üldnõuded
3.1.1 Igal turbiingeneraatoril (edaspidi generaator) ja ergutusseadmel (sh ergutusseade) peaks olema tootja nimiandmete silt. Energiasalvestusseadmel peavad olema vastavalt energia tootmise ja pumpamise tingimuste nimiandmete sildid.
3.1.2 Pärast tootmist, paigaldamist ja hooldust kvaliteedi kontrollimiseks ning generaatori parameetrite ja omaduste mõistmiseks tuleks läbi viia vajalikud katsed vastavalt riiklike ja tööstusstandardite asjakohastele eeskirjadele, et teha kindlaks, kas generaatorit saab kasutusele võtta.
3.1.3 Peamised abiseadmed, näiteks generaatori korpus, ergutussüsteem, arvuti jälgimissüsteem, jahutussüsteem jne, peavad olema terved ning kaitseseadised, mõõteriistad ja signaaliseadmed peavad olema töökindlad ja täpsed. Kogu seade peaks suutma kanda nimikoormust ettenähtud parameetrite alusel ja töötama pikka aega lubatud töörežiimis.
3.1.4 Generaatori põhikomponentide konstruktsiooni muudatuste puhul tuleb läbi viia tehniline ja majanduslik demonstratsioon ning küsida tootja arvamust, mis esitatakse kinnitamiseks kõrgema taseme pädevale asutusele.
Postituse aeg: 11. okt 2021
