Aastal 2023 komistab maailm endiselt ränkade katsumuste ees. Sagedased äärmuslikud ilmastikunähtused, metsatulekahjude levik mägedes ja metsades ning ohjeldamatud maavärinad ja üleujutused... Kliimamuutustega tegelemine on hädavajalik; Venemaa-Ukraina konflikt pole lõppenud, Palestiina-Iisraeli konflikt on uuesti alanud ning geopoliitiline kriis on põhjustanud energiaturul kõikumisi.
Muutuste keskel on Hiina energiaümberkujundamine saavutanud märkimisväärseid tulemusi, andes positiivse panuse maailmamajanduse elavnemisse ja ülemaailmsesse rohelisse arengusse.
China Energy Daily toimetus sorteeris välja 2023. aasta kümme olulisemat rahvusvahelist energiauudist, analüüsis olukorda ja jälgis üldist suundumust.
Hiina ja USA koostöö on kliimamuutuste juhtimises aktiivselt globaalsete konkurentide eesotsas
Hiina ja USA koostöö annab ülemaailmsele kliimameetmetele uut hoogu. 15. novembril kohtusid Hiina ja Ameerika Ühendriikide riigipead, et vahetada avameelselt mõtteid kahepoolsete suhete ning maailma rahu ja arenguga seotud oluliste küsimuste üle. Samal päeval avaldasid kaks riiki Sunshine Towni avalduse koostöö tugevdamise kohta kliimakriisi lahendamiseks. Mitmed praktilised meetmed edastavad sõnumi kahe poole vahelisest põhjalikust koostööst kliimamuutuste küsimustes ning suurendavad ka usaldust ülemaailmse kliimajuhtimise vastu.
30. novembrist 13. detsembrini toimus Araabia Ühendemiraatides Dubais Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 28. konverents. 198 lepinguosalist saavutasid verstapostilise konsensuse Pariisi kokkuleppe esimese ülemaailmse inventuuri, kliimakahjude ja -kaotuste rahastamise ning õiglase ja võrdse ülemineku osas. Hiina ja Ameerika Ühendriigid laiendavad koostööd ja koondavad jõudu kliimamuutuste küsimustes, saates maailmale positiivseid signaale.
Geopoliitiline kriis jätkub, energiaturu väljavaated on ebaselged
Venemaa-Ukraina konflikt jätkus, Palestiina ja Iisraeli konflikt puhkes uuesti ning Punase mere kriis oli ohus. Alates selle aasta algusest on geopoliitiline olukord pingestunud ning ülemaailmne energia pakkumise ja nõudluse muster on kiirendanud selle ümberkorraldamist. Energiajulgeoleku tagamine on muutunud aja küsimuseks.
Maailmapank juhib tähelepanu sellele, et alates selle aasta algusest on geopoliitiliste konfliktide mõju toormehindadele olnud piiratud, mis võib peegeldada maailmamajanduse paremat võimet naftahinna šokke taluda. Kui geopoliitilised konfliktid aga eskaleeruvad, halvenevad toormehindade väljavaated kiiresti. Sellised tegurid nagu geopoliitilised konfliktid, majanduslangus, kõrge inflatsioon ja intressimäärad mõjutavad ülemaailmset nafta- ja gaasipakkumist ning hindu kuni 2024. aastani.
Suurriikide diplomaatia rõhutab võlu ja energiakoostöö täiendusi
Sel aastal on Hiina diplomaatiat kui Hiina eripäradega suurriiki põhjalikult reklaamitud, näidates selle võlu ja edendades rahvusvahelist energiakoostööd, millel on täiendavad eelised ja vastastikune kasu mitmel tasandil ja sügaval tasandil. Aprillis allkirjastasid Hiina ja Prantsusmaa mitu uut koostöölepingut nafta ja gaasi, tuumaenergia ning tuule-päikeseenergia vesiniku valdkonnas. Mais toimus esimene Hiina-Aasia tippkohtumine ning Hiina ja Kesk-Aasia riigid jätkasid „nafta ja gaas + uus energia“ energiasiirde partnerluse loomist. Augustis jätkasid Hiina ja Lõuna-Aafrika Vabariigi koostöö süvendamist mitmes võtmevaldkonnas, nagu energiaressursid ja roheline areng. Oktoobris toimus edukalt kolmas „Siiditee“ rahvusvahelise koostöö tippkohtumise foorum, mille tulemusel saavutati 458 tulemust; samal kuul toimus ka viies Hiina-Venemaa energiaäri foorum, kus allkirjastati umbes 20 lepingut.
Väärib märkimist, et sel aastal tähistatakse „Siiditee“ ühise ehitamise algatuse 10. aastapäeva. Olulise meetmena Hiina avanemise edendamiseks ja praktilise platvormina inimkonna ühise tulevikuga kogukonna loomise edendamiseks on „Siiditee“ ühise ehitamise algatuse saavutusi viimase 10 aasta jooksul laialdaselt kiidetud ja neil on kaugeleulatuvad tagajärjed. „Siiditee“ algatuse raames toimuv energiakoostöö on viimase 10 aasta jooksul süvenenud ja saavutanud viljakaid tulemusi, tuues kasu ühiselt ehitavate riikide ja piirkondade inimestele ning aidates kaasa rohelisema ja kaasavama energiatuleviku loomisele.
Jaapani tuumarelvaga saastunud vee merrelaskmine tekitab rahvusvahelisele üldsusele sügavat muret.
Alates 24. augustist hakatakse Jaapanis asuva Fukushima Daiichi tuumaelektrijaama saastunud vett merre juhtima, hinnanguliselt umbes 31 200 tonni tuumareovett 2023. aastaks. Jaapani plaan lasta tuumasaastunud vesi merre on kestnud juba 30 aastat või isegi kauem, kujutades endast märkimisväärseid riske ja varjatud ohte.
Jaapan on nihutanud Fukushima tuumaõnnetusest tuleneva saastumise ohu naaberriikidesse ja ümbritsevasse keskkonda, põhjustades maailmale teisest kahju, mis ei soodusta tuumaenergia rahumeelset kasutamist ega suuda kontrollida tuumareostuse levikut. Rahvusvahelised intellektuaalid on juhtinud tähelepanu sellele, et Jaapan ei peaks tõsiselt võtma mitte ainult oma rahva muresid, vaid seisma silmitsi ka rahvusvahelise üldsuse, eriti naaberriikide tugevate muredega. Jaapan peaks vastutustundliku ja konstruktiivse suhtumisega suhtlema sidusrühmadega ning võtma tõsiselt nende õigustatud nõudmisi kahjude tuvastamiseks ja hüvitamiseks.
Puhta energia kiire laienemine Hiinas, kasutades ära selle teedrajavat jõudu
Rohelise ja vähese süsinikuheitega teema raames on puhas energia sel aastal märkimisväärselt arenenud. Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel peaks taastuvenergia globaalne installeeritud võimsus selle aasta lõpuks suurenema 107 gigavati võrra, ulatudes kogu installeeritud võimsuseni üle 440 gigavati, mis on ajaloo suurim kasv.
Samal ajal eeldatakse, et ülemaailmsed energiainvesteeringud ulatuvad sel aastal umbes 2,8 triljoni USA dollarini, kusjuures puhta energia tehnoloogiasse tehtavad investeeringud ületavad 1,7 triljonit USA dollarit, ületades investeeringuid fossiilkütustesse, näiteks naftasse.
Väärib märkimist, et Hiina, mis on aastaid olnud tuule- ja päikeseenergia paigaldatud võimsuse poolest maailmas järjepidevalt esikohal, mängib teedrajavat ja juhtivat rolli.
Praeguseks on Hiina tuuleturbiine eksporditud 49 riiki ja piirkonda, kusjuures tuuleturbiinide toodang moodustab üle 50% maailma turuosast. Kümne maailma suurima tuuleturbiiniettevõtte hulgas on 6 Hiinast. Hiina fotogalvaanikatööstus on silmapaistvam sellistes põhilülides nagu räniplaadid, akuelemendid ja moodulid, hõlmates üle 80% maailma turuosast, mis peegeldab tõhusalt turu tunnustust Hiina tehnoloogiale.
Tööstusharu ennustab, et 2030. aastaks läbib maailma energiasüsteem olulisi muutusi, kusjuures taastuvenergia moodustab ligi 50% ülemaailmsest elektrienergia struktuurist. Esirinnas olev Hiina Zhengyuanyuan pakub pidevalt rohelist energiat ülemaailmseks energia ümberkujundamiseks.
Euroopa ja Ameerika energiasiire seisab silmitsi takistustega, kaubandustõkked tekitavad muret
Kuigi taastuvenergia globaalne installeeritud võimsus kasvab kiiresti, on puhta energia tööstuse areng Euroopa ja Ameerika riikides sageli takistatud ning tarneahela probleemid ärritavad jätkuvalt Euroopa ja Ameerika riikide närve.
Kõrged kulud ja seadmete tarneahela häired on toonud kaasa kahjusid Euroopa ja Ameerika tuuleturbiinide tootjatele, mille tulemuseks on aeglane tootmisvõimsuse laiendamine ja mitmed arendajad on loobunud oma tegevustest avamere tuuleenergia projektides Ameerika Ühendriikides ja Ühendkuningriigis.
Päikeseenergia valdkonnas tootsid 15 suuremat Euroopa tootjat selle aasta esimese kaheksa kuuga kokku 1 gigavati jagu päikesemooduleid, mis on vaid 11% eelmise aasta sama perioodi mahust.
Samal ajal on ELi ametnikud avalikult algatanud Hiina tuuleenergiatoodete suhtes subsiidiumivastased uurimised. Ameerika Ühendriikide vastu võetud inflatsiooni vähendamise seadus piirab veelgi välismaiste fotogalvaaniliste toodete sisenemist USA turule, aeglustades päikeseenergiaprojektide investeerimist, ehitust ja võrku ühendamise kiirust Ameerika Ühendriikides.
Kliimamuutustega tegelemist ja energiasiirde saavutamist ei saa lahutada globaalsest koostööst. Euroopa ja Ameerika riigid seavad järjekindlalt kaubandustõkkeid, mis on tegelikult pigem teistele kahjulik kui omakasu seisukohalt. Ainult globaalse turu avatuse säilitamise kaudu saame ühiselt edendada tuule- ja päikeseenergia kulude vähendamist ning saavutada kõigile osapooltele kasuliku olukorra.
Peamiste mineraalide nõudluse kasv, varustuskindlus on väga mures
Peamiste maavarade ülesvoolu arendamine on enneolematult kiire. Puhta energia tehnoloogia rakendamise plahvatuslik kasv on toonud kaasa nõudluse hüppelise kasvu peamiste mineraalide, näiteks liitiumi, nikli, koobalti ja vase järele. Peamiste maavarade ülesvoolu investeeringute ulatus on kiiresti kasvanud ning riigid on kohalike maavarade arendamise tempot märkimisväärselt kiirendanud.
Näiteks liitiumakude toorainena kasvas aastatel 2017–2022 ülemaailmne liitiuminõudlus umbes kolm korda, koobaltinõudlus 70% ja niklinõudlus 40%. Suur allavoolu nõudlus on ergutanud ülesvoolu uurimisentusiasmi, muutes soolajärved, kaevandused, merepõhja ja isegi vulkaanikraatrid ressursside aardelaegasteks.
Väärib märkimist, et mitmed olulised maavarasid tootvad riigid üle maailma on otsustanud oma ülesvoolu arengupoliitikat karmistada. Tšiili avaldab oma „riikliku liitiumistrateegia“ ja asutab riigile kuuluva maavaraettevõtte; Mehhiko ettepanek riigistada liitiumi kaevandusressursid; Indoneesia tugevdab oma riigi kontrolli niklimaagi ressursside üle. Tšiili, Argentina ja Boliivia, mis moodustavad üle poole maailma liitiumivarudest, osalevad üha enam börsidel ning „OPECi liitiumikaevandus“ on tekkimas.
Olulistest maavaradest on saanud energiaturu „uus nafta“ ning maavarade varustuskindlusest on saanud puhta energia püsiva arengu võti. Oluliste maavarade varustuskindluse tugevdamine on hädavajalik.
Mõned on hüljatud, mõned on ülendatud ja tuumaenergia kasutamise üle jätkub vaidlusi.
Selle aasta aprillis teatas Saksamaa oma viimase kolme tuumaelektrijaama sulgemisest, sisenedes ametlikult „tuumavabasse ajastusse“ ja saades pöördeliseks sündmuseks ülemaailmses tuumaenergiatööstuses. Peamine põhjus, miks Saksamaa loobus tuumaenergiast, on mure tuumaohutuse pärast, mis on praegu ka ülemaailmse tuumaenergiatööstuse peamine väljakutse. Selle aasta alguses suleti ohutusprobleemide tõttu ka Monticello tuumaelektrijaam, mis oli Ameerika Ühendriikides tegutsenud üle poole sajandi.
Uute ehitusprojektide kõrge hind on samuti „takistuseks“ tuumaenergia arendamise teel. Tüüpiline näide on Ameerika Ühendriikide Vogt öhleri tuumaelektrijaama 3. ja 4. üksuse projektide tugev kulude ületamine.
Kuigi väljakutseid on palju, muudavad tuumaenergia tootmise puhtad ja vähese süsinikuheitega omadused selle siiski maailma energiaareenil aktiivseks. Selle aasta jooksul teatas Jaapan, kus on toimunud tõsiseid tuumaõnnetusi, tuumaelektrijaamade taaskäivitamisest, et stabiliseerida energiavarustust; Prantsusmaa, mis sõltub suuresti tuumaenergiast, teatas, et eraldab järgmise 10 aasta jooksul oma kodumaisele tuumaenergiatööstusele üle 100 miljoni euro; Soome, India ja isegi Ameerika Ühendriigid on kõik teatanud, et nad arendavad jõuliselt tuumaenergiatööstust.
Puhast ja vähese süsinikuheitega tuumaenergiat on alati peetud oluliseks vahendiks kliimamuutustega võitlemisel ning kvaliteetse tuumaenergia arendamine on muutunud oluliseks küsimuseks praeguses maailma energiasiirdes.
Nafta ja gaasi korduvate superühinemiste ja omandamiste fossiilide ajastu pole veel läbi
ExxonMobil, USA suurim naftakompanii, Chevron, suuruselt teine naftakompanii, ja Western Oil Company viisid kõik sel aastal läbi suuri ühinemisi ja omandamisi, millega Põhja-Ameerika nafta- ja gaasitööstuse suurte ühinemiste ja omandamiste kogumaht ulatus 124,5 miljardi dollarini. Tööstusharu ootab nafta- ja gaasitööstuses uut ühinemiste ja omandamiste lainet.
Oktoobris teatas ExxonMobil põlevkivitootja Vanguard Natural Resourcesi täielikust omandamisest ligi 60 miljardi dollari eest, mis oli ettevõtte suurim omandamine alates 1999. aastast. Chevron teatas samal kuul, et investeerib 53 miljardit dollarit Ameerika nafta- ja gaasitootja Hessi omandamiseks, mis on ka ettevõtte ajaloo suurim omandamine. Detsembris teatasid lääne naftakompaniid USA põlevkiviõli- ja gaasiettevõtte omandamisest 12 miljardi dollari eest.
Suured nafta- ja gaasitootjad laiendavad pidevalt oma ülesvoolu ärimaastikku, mis vallandas uue integratsioonilaine. Üha rohkem energiaettevõtteid tihendab konkurentsi parimate nafta- ja gaasivarade pärast, et tagada stabiilne pakkumine järgmisteks aastakümneteks. Kuigi on pidevalt arutatud, kas nafta nõudluse tipphetk on saabunud, võib olla kindel, et fossiilkütuste ajastu pole veel lõppenud.
Söenõudluse ajaloolise pöördepunkti saavutamine uue kõrgpunktini võib saabuda
2023. aastal saavutas ülemaailmne söenõudlus uue ajaloolise kõrgtaseme, kogumahuga üle 8,5 miljardi tonni.
Üldiselt on riikide poolt poliitilisel tasandil puhtale energiale pandud rõhk aeglustanud ülemaailmse söenõudluse kasvutempot, kuid kivisüsi jääb paljude riikide energiasüsteemide „ballastikiviks“.
Turutingimuste seisukohast on söeturg põhimõtteliselt läbinud epideemiast, Venemaa-Ukraina konfliktist ja muudest teguritest tingitud järskude pakkumiskõikumiste perioodi ning maailma söe keskmine hind on langenud. Pakkumise poolelt on Venemaa söel suurem tõenäosus siseneda turule soodushinnaga Euroopa ja Ameerika riikide kehtestatud sanktsioonide tõttu; selliste söet tootvate riikide nagu Indoneesia, Mosambiik ja Lõuna-Aafrika ekspordimaht on suurenenud, kusjuures Indoneesia söe ekspordimaht läheneb 500 miljonile tonnile, püstitades uue ajaloolise rekordi.
Rahvusvahelise Energiaagentuuri hinnangul võib ülemaailmne söenõudlus olla jõudnud ajaloolise pöördepunkti tänu süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise protsesside ja poliitika mõjule erinevates riikides. Kuna taastuvenergia paigaldatud võimsus ületab elektrienergia nõudluse kasvumäära, võib söel põhineva elektrienergia nõudlus näidata langustrendi ning söe kui fossiilkütuse tarbimine peaks kogema „struktuurilist“ langust.
Postituse aeg: 02.01.2024
