Hüdroelektrienergia tootmise põhiprintsiip on kasutada veekogus oleva veesamba erinevust energia muundamiseks, st jõgedes, järvedes, ookeanides ja teistes veekogudes talletatud veeenergia muundamiseks elektrienergiaks. Peamised elektrienergia tootmist mõjutavad tegurid on voolukiirus ja veesammas. Voolukiirus viitab teatud asukohast ajaühikus läbiva vee mahule, veesammas aga viitab elektrienergia tootmiseks kasutatava vee kõrguste erinevusele ehk langusele.
Veeenergia on taastuv energiaallikas. Hüdroelektrienergia tootmine on loodusliku hüdroloogilise tsükli kasutamine, kus vesi voolab Maa pinnal kõrgelt madalale ja vabastab energiat. Kuna hüdroloogiline tsükkel põhineb tavaliselt aastatsüklil, jäävad tsükli tsüklilised omadused samaks, kuigi vihmaste, tavaliste ja kuivade aastate vahel on erinevusi. Seetõttu on sellel samad omadused nagu päikeseenergial, tuuleenergial, loodete energial jne ning see kuulub taastuvenergia hulka.
Veeenergia on samuti puhas energiaallikas. Veeenergia on füüsikaline energia, mis looduslikult veekogudes talletub, mis ei läbi keemilisi muutusi, ei tarbi kütust, ei eralda kahjulikke aineid ega saasta keskkonda tootmise ja elektrienergiaks muundamise ajal. Seega on see puhas energiaallikas.
Hüdroelektrijaamad on oma paindliku ja mugava avamise ja sulgemise ning väljundvõimsuse kiire reguleerimise tõttu elektrisüsteemi parimad tippkoormuse vähendamise, sageduse reguleerimise ja avariitoiteallikad. Neil on äärmiselt oluline roll elektrisüsteemi toimimise parandamisel, elektrienergia kvaliteedi parandamisel ja õnnetuste leviku ennetamisel. Need on kvaliteetsem energiaallikas kui soojusenergia, tuumaenergia, fotogalvaaniline energia ja muud allikad.
Loodusliku hüdroenergia tõhusaks kasutamiseks on vaja enne hüdrauliliste konstruktsioonide, näiteks tammide, ümbervoolutorude või truubide ehitamist jõe sobivatesse piirkondadesse voolu reguleerimiseks ja veesamba suurendamiseks põhjalikult hinnata ökoloogilist keskkonda, tehnoloogilisi võimalusi, sotsiaal-majanduslikke tegureid ja operatiivjuhtimist. Seetõttu on projekti algstaadium üldiselt keeruline, nõuab suuri investeeringuid ja sellel on pikk ehitusperiood, kuid pärast valmimist on energia tootmise efektiivsus kõrge.
Hüdroenergia arendamisel võtame sageli arvesse jõgede veevarude terviklikku kasutamist, sealhulgas üleujutuste tõrjet, niisutamist, veevarustust, laevandust, turismi, kalapüüki, metsaraiet ja vesiviljelust saadavat kasu.
Hüdroelektrijaamade ehitamine mõjutab jõgede vooluhulga muutusi ning üleujutus- ja kuivaperioodide vahel on elektrienergia tootmises märkimisväärne erinevus. Seetõttu nõuab suurte hüdroelektrijaamade ehitamine suurte reservuaaride ehitamist, mis mitte ainult ei tõsta veesamba kõrgust, vaid ka reguleerivad veehulka igal aastal (või hooajaliselt paljude aastate jooksul) ning lahendavad asjakohaselt tasakaalustamata elektrienergia tootmise probleemi märjal ja kuival aastaajal.
Hüdroelektrienergia mängib äärmiselt olulist toetavat rolli Hiina majanduse ja ühiskonna kvaliteetses arengus. Alates selle sajandi algusest on Hiina hüdroenergiatehnoloogia alati olnud maailmas esirinnas, näiteks Kolme Kuru tamm, mida tuntakse kui "rahvuslikku aaret". Teised superhüdroenergiaprojektid, nagu Xiluodu, Baihetan, Wudongde, Xiangjiaba, Longtan, Jinping II ja Laxiwa, omavad maailmas suurt paigaldatud võimsust.
Postituse aeg: 18. okt 2024
