Elektrienergiatööstus on oluline põhitööstusharu, mis on seotud riigi majanduse ja inimeste elatisega ning üldise majandusliku ja sotsiaalse arenguga. See on sotsialistliku moderniseerimisehituse alus. Elektrienergiatööstus on riikliku industrialiseerimise juhtiv tööstusharu. Ainult elektrijaamade, alajaamade ja ülekandeliinide esmase ehitamise abil on võimalik tagada primaar-, sekundaar- ja tertsiaartööstusele piisav kineetiline energia ning saavutada riigi majanduse ja ühiskonna pidev areng. Hiina elektrifitseerimistaseme paranemisega suurenevad pidevalt nii tootmine kui ka igapäevane elektrienergia tarbimine. Elektrienergiatööstus peab pakkuma tugevat liikumapanevat tuge riigi majanduse arengule ja inimeste elatustaseme parandamisele. Elektrienergia ehitusprojektid nõuavad pikka ehitustsüklit alates mõõdistuse, planeerimise, projekteerimise, ehitamise ja tootmise ning käitamiseni, mis määrab, et elektrienergiatööstus peab arenema mõõdukalt graafikust ees ja selle kasvutempo peab olema riigi majanduse arenguks sobiv. Uue Hiina energeetikatööstuse arengust saadud ajaloolised kogemused ja õppetunnid on tõestanud, et elektrienergiatööstuse mõõdukas areng ning teaduslik ja tervislik areng on riigi majanduse kvaliteetse arengu olulised tagatised.
Ühtne planeerimine
Energeetikasektoril on vaja viie-, kümne-, viieteist- või pikemaajalist arengukava, et suunata õigesti energiaallikate ja elektrivõrkude arendamist ja ehitamist, koordineerida energeetikasektori ja riigi majanduse vahelisi suhteid ning saavutada energeetikasektori ja elektriseadmete tootmise vaheline koostöö. Energeetika ehitustsükkel on pikk, nõuab suuri investeeringuid ja hõlmab mitmeid objektiivseid tingimusi. Absoluutselt ei ole soovitatav arendada ja ehitada tükkhaaval. Toitepunktide mõistlik valik ja paigutus, selgroogvõrgu mõistlik struktuur ja pingetasemete õige valik on energeetikasektori parima majandusliku kasu saavutamise põhimeetmed ja eeldused. Planeerimisvigadest tingitud kahjud on sageli korvamatud pikaajalised majanduslikud kahjud.
Energiaplaneerimisel tuleks esmalt arvestada primaarenergia, näiteks kivisöe ja veeenergia jaotusega, samuti transporditingimuste ja ökoloogilise keskkonna piirangutega ning arvestada ka uue energianõudluse ja asukoha muutustega seoses riigi majanduse arengu ja inimeste elatustaseme paranemisega. Arvesse tuleks võtta elektrivarustusprojektide, näiteks hüdroelektrijaamade, soojuselektrijaamade, tuumaelektrijaamade, tuuleparkide ja fotogalvaaniliste elektrijaamade mõistlikku asukohta, paigutust, ulatust ja ühikvõimsust, samuti erinevate pingetasemetega ehitatud magistraalvõrku ja piirkondlikke jaotusvõrke ning ühendusliine külgnevate võrkudega. Elektrivõrgul peaks olema ka suur häiretevastane võimsus ja reservvõimsus, et saavutada elektrivõrgu ohutu ja stabiilne töö, parandada elektrivarustuse töökindlust ja tagada elektrivarustuse kvaliteet. Olenemata sellest, kas tegemist on plaanimajanduse või sotsialistliku turumajanduse ajaga, on elektrienergia tööstuse tervisliku arengu suunamiseks ja suunamiseks vaja terviklikku, täielikku ja ühtset energiaplaani või -kava.
Ohutus ennekõike
Ohutus ennekõike on põhimõte, mida tuleb järgida erinevates tootmistegevustes. Energeetikatööstusele on iseloomulik pidev tootmine, hetkeline tasakaal, aluspõhimõtted ja süstemaatilised omadused. Elekter on eriline kaup, millel on pidev tootmisprotsess. Üldiselt toimuvad elektrienergia tootmine, edastamine, müük ja kasutamine samal ajal ning peavad säilitama baastasakaalu. Elektrienergiat ei ole üldiselt lihtne salvestada ning olemasolevad energiasalvestusseadmed sobivad ainult elektrivõrgu tippkoormuste reguleerimiseks ja avariivaruna toimimiseks. Kaasaegne tööstus on enamasti pidev tootmine ja seda ei saa katkestada. Energeetikatööstus peab pidevalt pakkuma piisavalt elektrit vastavalt erinevate kasutajate vajadustele. Iga väike elektriõnnetus võib areneda ulatuslikuks elektrikatkestuseks, põhjustades tõsiseid kahjusid majandusele ja inimeste elule. Suured elektriohutusõnnetused mitte ainult ei vähenda elektrienergia tootmist ega kahjusta elektriettevõtte elektriseadmeid, vaid ohustavad ka inimeste elu ja vara, häirivad elektrisüsteemi stabiilsust, põhjustavad kogu ühiskonnale tohutut majanduslikku kahju ja võivad olla isegi korvamatud kaod. Need omadused määravad, et energeetikatööstus peab rakendama ohutus ennekõike poliitikat, looma ohutu ja ökonoomse elektrisüsteemi ning pakkuma kasutajatele usaldusväärseid ja kvaliteetseid elektriteenuseid.
Võimustruktuur peaks põhinema Hiina ressursipaigutusel
Hiinal on rikkalikud söevarud ja söeküttel töötavad elektrijaamad on alati olnud energeetikatööstuse peamine jõud. Soojusenergia tootmisel on lühikese ehitustsükli ja madalate kulude eelised, mis võimaldavad väiksema rahaga tagada riigi majandusarenguks vajaliku energiavarustuse.
Lähtudes riiklikest tingimustest „kahekordse süsinikuheite” eesmärgi saavutamiseks, peaksime aktiivselt uurima ja arendama puhta söeenergia tootmise tehnoloogia rakendamist, püüdma vähendada saasteainete heitkoguseid, ehitama puhta ja tõhusa söeküttel põhineva elektrisüsteemi, edendama söe ja uue energia optimeeritud kombinatsiooni, suurendama uue energia tarbimisvõimsust ning järk-järgult lõpule viima rohelise ülemineku. Hiinal on rikkalikud hüdroenergiavarud ja hüdroenergial on palju eeliseid. See on puhas ja taastuv energiaallikas ning kui see on ehitatud, on see kasulik veel sajandi. Kuid suurem osa Hiina rikkalikest hüdroenergia ressurssidest on koondunud edelapiirkonda; Suured hüdroelektrijaamad vajavad suuri investeeringuid ja pikki ehitusperioode, mis nõuavad pikamaaülekannet; Kuiva ja märja aastaaja ning kuiva ja märja aasta mõju tõttu on keeruline tasakaalustada energiatootmist kuude, kvartalite ja aastate lõikes. Peame hüdroenergia arengut terviklikult kaaluma globaalsest vaatenurgast.
Tuumaenergia on puhas energiaallikas, mis suudab fossiilkütuseid suures mahus asendada. Mõned tööstusriigid üle maailma peavad tuumaenergia arendamist oluliseks energiaarengu poliitikaks. Tuumaenergia on tehniliselt küps ja tootmises ohutu. Kuigi tuumaenergia on kõrge hinnaga, on elektri tootmise hind üldiselt madalam kui soojusenergial. Hiinal on nii tuumaressursid kui ka tuumatööstuse põhiline ja tehniline tugevus. Tuumaenergia aktiivne, ohutu ja korrapärane arendamine on oluline vahend süsinikuheite tipptaseme ja süsinikuneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks. Tuule- ja päikeseenergia on puhtad ja taastuvad energiaallikad, mis täidavad olulist ülesannet energiastruktuuri parandamisel, energiajulgeoleku tagamisel, ökoloogilise tsivilisatsiooni ehitamise edendamisel ja „kahekordse süsinikuheite” eesmärgi saavutamisel. Uude ajastusse astudes on Hiina tuuleenergia ja fotogalvaanilise energia paigaldatud võimsus kiiresti kasvanud, ulatudes 2021. aasta lõpuks vastavalt 328 miljoni kilovatini ja 306 miljoni kilovatini. Tuulepargid ja fotogalvaanilised elektrijaamad hõlmavad aga suurt ala ning neid mõjutavad suuresti geograafilised ja meteoroloogilised tegurid. Toodetud elektril on sellised omadused nagu volatiilsus, katkendlikkus, madal energiatihedus, madal muundamise efektiivsus, ebastabiilne kvaliteet ja kontrollimatu elekter. Soovitatav on teha koostööd tavapäraste energiaallikatega.
Riiklik võrgustik ja ühtne ajakava
Elektrienergia omadused määravad, et elektrienergia tootmine, ülekanne ja muundamine ning toiteallikad tuleb ühendada elektrivõrgu kujul, et arendada ja saavutada maksimaalne majanduslik kasu. Maailmas on juba palju ühiseid elektrivõrke, mis koosnevad mitmest riigist ja ületavad riigipiire, ning ka Hiina peab järgima riikliku võrgustiku loomise ja ühtse elektrisüsteemi ehitamise teed. Üleriigilise võrgu ja tsentraliseeritud ning ühtse torujuhtmevõrgu järgimine on energeetikatööstuse ohutu, kiire ja tervisliku arengu tagamise põhiline tagatis. Hiina kivisüsi on koondunud läände ja põhja ning hüdroenergia ressursid on koondunud edelasse, samas kui elektrienergia koormus on peamiselt kagu rannikualadel. Primaarenergia ja elektrienergia koormuse ebaühtlane jaotus määrab, et Hiina rakendab poliitikat "elektrienergia ülekanne läänest itta, elektrienergia ülekanne põhjast lõunasse". Suurt elektrivõrku saab ühtlaselt planeerida ja mõistlikult paigutada, et vältida "suure ja ulatusliku" ja "väikese ja ulatusliku" elektrienergia ehitamise olukorda; saab kasutada suure võimsusega ja kõrge parameetriga seadmeid, mille eelisteks on madal ühikinvesteering, kõrge efektiivsus ja lühike ehitusperiood. Hiina tunnustega sotsialistlik süsteem määrab, et elektrivõrku peaks tsentraalselt haldama riik.
Kohalike õnnetuste vältimiseks, mis viivad suurõnnetusteni, ulatuslike elektrikatkestuste ja isegi elektrivõrgu kokkuvarisemiseni, on vaja elektrivõrgu dispetšeri haldamist hästi hallata, et maksimeerida suure elektrivõrgu ja isegi kogu elektrisüsteemi majanduslikku ja sotsiaalset kasu. Ühtse dispetšeri saavutamiseks on vaja ettevõtet, mis haldab ja dispetšerdab elektrivõrku ühtsel viisil. Enamikus maailma riikides on ühtsed elektrivõrguettevõtted või elektriettevõtted. Ühtse ajakava saavutamine tugineb õigussüsteemidele, majanduslikele meetmetele ja vajalikele haldusvahenditele. Dispetšeri korraldused, näiteks sõjalised korraldused, peavad olema allutatud esimesele tasemele ja osad peavad olema allutatud tervikule ning neid ei saa pimesi järgida. Ajakava peaks olema õiglane, aus ja avatud ning ajakava kõverat tuleks käsitleda võrdselt. Elektrivõrgu dispetšer peaks tagama elektrivõrgu ohutu ja stabiilse töö ning rõhutama majanduslikke põhimõtteid. Majandusliku dispetšeri rakendamine on oluline meede energeetikatööstuse majandusliku efektiivsuse parandamiseks.
Mõõdistus, projekteerimine ja seadmete tootmine on aluseks
Mõõdistus- ja projekteerimistööd hõlmavad mitmesuguseid ülesandeid alates elektrienergia ehitusprojektide ettevalmistamisest ja pakkumiste esitamisest kuni ehituse alustamiseni. Need hõlmavad mitmeid lülisid, laia aspektide valikut, suurt töökoormust ja pikka tsüklit. Mõnede suuremate elektrienergia ehitusprojektide, näiteks Kolme Kuru projekti, mõõdistus- ja projekteerimistööde aeg on isegi pikem kui tegelik ehitusaeg. Mõõdistus- ja projekteerimistöödel on oluline ja kaugeleulatuv mõju elektrienergia ehituse üldisele olukorrale. Nende ülesannete põhjalik ja hoolikas täitmine võimaldab kindlaks määrata elektrienergia ehitusprojektid, mis põhinevad põhjalikul uurimisel, uurimistööl ning hoolikal analüüsil ja argumenteerimisel, saavutades seeläbi ehituseesmärgid, mis hõlmavad täiustatud tehnoloogiat, mõistlikku majandust ja märkimisväärset investeerimismõju.
Elektriseadmed on elektrienergia tööstuse arengu alus ning elektrienergia tehnoloogia areng sõltub suuresti elektrienergia seadmete tootmistehnoloogia arengust. Hiina Kommunistliku Partei juhtimisel on Uus-Hiina elektrienergia seadmete tootmistööstus kasvanud väikesest suureks, nõrgast tugevaks ja mahajäänust arenenuks, moodustades terviklike kategooriate, laiaulatusliku ja rahvusvaheliselt arenenud tehnoloogilise tasemega tööstussüsteemi. See hoiab kindlalt oma käes suurriigi olulisi tööriistu ning toetab elektrienergia tööstuse kvaliteetset arengut elektrienergia seadmete uurimis- ja arendustegevuse ning tootmise kaudu.
Tehnoloogilisele innovatsioonile tuginemine
Innovatsioonipõhine lähenemine on Hiina majandusarengu peamine liikumapanev jõud ning innovatsioon on Hiina moderniseerimisstruktuuri keskmes. Ka energeetikasektor peab innovatsiooni abil arengut juhtima. Just tänu tehnoloogilisele innovatsioonile toetatakse energeetikasektori arengut. Energeetikasektori kvaliteetse arengu saavutamiseks on vaja ettevõtteid pidada innovatsiooni peamiseks osaks, järgida tehnoloogilise innovatsiooni teed, mis ühendab tööstuse, akadeemilise ringkonna ja teadusuuringud, edendada kõrgetasemelist tehnoloogilist iseseisvust ja iseseisvust, püüda omandada peamisi põhitehnoloogiaid, aktiivselt parandada iseseisvat innovatsioonivõimekust, moodustada täielik iseseisev teadus- ja arendustegevuse, projekteerimise ja tootmise tehnoloogiasüsteem, suurendada kogu energeetikasektori ahela konkurentsivõimet ning tugineda innovatsioonile uut tüüpi elektrisüsteemi loomisel. Alates arenenud välismaiste tehnoloogiate kasutuselevõtust, omaksvõtmisest ja omaksvõtmisest on Uue Hiina energeetikatehnoloogia asunud eduteele, mis tugineb iseseisva arengu ja innovatsiooni saavutamiseks omaenda annetele. See on lahendanud ühe "kitsaskoha" probleemi teise järel ja pakkunud energeetikasektori arengule tugevat tehnilist tuge. Uude ajastusse sisenedes peaks Hiina edusammude edendamiseks energiajõujaamaks saamisel energeetikatehnoloogia personal püüdma arendada ja omandada peamisi põhitehnoloogiaid, parandada oma iseseisvat innovatsioonivõimet ja põhilist konkurentsivõimet ning püüdma haarata maailma energiatehnoloogia juhtivaid kõrgusi.
Koordineeri ressursside ja keskkonnaga
Energeetikatööstus peab saavutama tervisliku ja säästva arengu, mida piiravad loodusvarad ja ökoloogiline keskkond ning mis ei tohi ületada nende võimsust. Energeetikatööstust on vaja arendada loodusvarade mõistliku arendamise ja ökoloogilise keskkonna kaitsmise tingimustes ning rahuldada mõistlikku elektrienergia nõudlust puhtal, rohelisel ja vähese süsinikuheitega viisil. Energeetikatööstuse ökoloogilise keskkonnakaitse tagamiseks tuleks rakendada rangemaid nõudeid, kiirendada täiustatud keskkonnakaitsetehnoloogiate edendamist ja rakendamist, saavutada roheline areng ja süsinikuneutraalsuse eesmärk. Fossiilsed ressursid ei ole ammendamatud. Soojusenergia arendamine nõuab söe, nafta, maagaasi jms ratsionaalset arendamist ja täielikku kasutamist ning „reovee, heitgaaside ja jäätmejääkide” igakülgset kasutamist, et saavutada nii majandusliku kasu parandamise kui ka ökoloogilise keskkonna kaitsmise eesmärk. Hüdroenergia on puhas ja taastuv energiaallikas, kuid sellel võib olla ka mõningaid negatiivseid mõjusid ökoloogilisele keskkonnale. Pärast veehoidla moodustumist võib see põhjustada muutusi looduslikes jõesängides, takistada navigatsiooni jõesängidesse ladestumise tõttu ja põhjustada geoloogilisi katastroofe. Kõiki neid tuleb hüdroenergiaressursside arendamisel arvesse võtta, et mitte ainult arendada hüdroenergiaressursse, vaid ka kaitsta ökoloogilist keskkonda.
Elektrisüsteem on tervik
Elektrisüsteem on tervik, millel on tihedalt seotud seosed nagu elektrienergia tootmine, edastamine, muundamine, jaotamine ja tarbimine, millel on võrk, turvalisus ja hetkeline tasakaal. Elektrisüsteemi on vaja vaadelda globaalsest vaatenurgast, võttes arvesse mitmesuguseid tegureid, nagu arengukiirus, kasutajate teenindamine, ohutu tootmine, elektrivarustuse ja elektrivõrgu põhikonstruktsioon, mõõdistus ja projekteerimine, seadmete tootmine, ressursikeskkond, tehnoloogia jne, et saavutada elektrienergia tööstuse jätkusuutlik, stabiilne ja koordineeritud areng. Tõhusa, ohutu, paindliku ja avatud elektrisüsteemi loomiseks ning ressursside optimaalseks jaotamiseks üleriigiliselt on vaja tagada elektrisüsteemi ohutu ja stabiilne toimimine, üldiselt kontrollitavad ohutusriskid, säilitada paindlik ja tõhus reguleerimine ning tagada elektrivarustuse usaldusväärsus ja elektrienergia kvaliteet.
Elektrivõrgud ühendavad elektrijaamu, energiasalvestusseadmeid ja kasutajaid, mis on kõige olulisem lüli. Tugeva elektrivõrgu loomiseks on vaja luua tugeva struktuuriga, ohutu ja töökindla, täiustatud tehnoloogiaga, majanduslikult efektiivse, mõistliku trendiga, paindliku ajakavaga, koordineeritud arenguga ja puhta keskkonnakaitsega elektrivõrk, et saavutada „Lääne-Ida elektrienergia ülekanne, Põhja-Lõuna elektrienergia ülekanne ja riiklik võrgustik“. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja õigesti käsitleda elektrienergia tööstuse proportsionaalset suhet. See hõlmab tootmistegevuse ja põhikonstruktsiooni vahelise suhte õiget käsitlemist, hüdro- ja soojusenergia vahelise suhte õiget käsitlemist, kohalike ja väliste energiaallikate vahelise suhte õiget käsitlemist, tuule-, valguse-, tuuma- ja tavapäraste energiaprojektide vahelise suhte õiget käsitlemist ning elektrienergia tootmise, edastamise ja muundamise, jaotamise ja tarbimise vahelise suhte õiget käsitlemist. Ainult nende suhete õige käsitlemise abil saame saavutada elektrisüsteemi tasakaalustatud arengu, vältida elektrienergia nappust üksikutes piirkondades ning pakkuda ohutut ja tugevat tuge riigi majanduslikule ja sotsiaalsele arengule.
Hiina energeetikatööstuse arenguseaduste mõistmine ja uurimine on suunatud Hiina energeetikatööstuse kvaliteetse arengutee kiirendamisele, parandamisele ja silumisele. Objektiivsete seaduste austamine ja energeetikatööstuse arendamine vastavalt neile saab veelgi süvendada elektrisüsteemi reformi, lahendada silmapaistvaid vastuolusid ja sügavalt juurdunud probleeme, mis takistavad energeetikatööstuse teaduslikku arengut, kiirendada ühtse riikliku elektrituru süsteemi loomist, saavutada energiaressursside suuremat jagamist ja optimeerimist, suurendada elektrisüsteemi stabiilsust ja paindlikku reguleerimisvõimet ning luua puhta, vähese süsinikuheitega, ohutu, juhitava, paindliku ja tõhusa elektrisüsteemi. See loob kindla aluse uut tüüpi intelligentsele, sõbralikule, avatud ja interaktiivsele elektrisüsteemile.
Postituse aeg: 29. mai 2023
