Ülemaailmse säästva energia lahenduste otsimise püüdluste taustal on Usbekistan tänu oma rikkalikele veevarudele näidanud üles tohutut potentsiaali taastuvenergia sektoris, eriti hüdroenergia valdkonnas.
Usbekistani veevarud on ulatuslikud, hõlmates liustikke, jõgesid, järvi, veehoidlaid, piiriüleseid jõgesid ja põhjavett. Kohalike ekspertide täpsete arvutuste kohaselt ulatub riigi jõgede teoreetiline hüdroenergia potentsiaal 88,5 miljardi kWh-ni aastas, samas kui tehniliselt teostatav potentsiaal on 27,4 miljardit kWh aastas, paigaldatava võimsusega üle 8 miljoni kW. Nende hulgas paistab silma Taškendi oblastis asuv Pskemi jõgi kui „hüdroenergia aare“, mille tehniliselt teostatav paigaldatud võimsus on 1,324 miljonit kW, mis moodustab 45,3% Usbekistani saadaolevatest hüdroenergia ressurssidest. Lisaks on märkimisväärset hüdroenergia arendamise potentsiaali omavatel jõgedel nagu To'polondaryo, Chatqol ja Sangardak.
Usbekistani hüdroenergia arendamisel on pikk ajalugu. Juba 1. mail 1926 alustas tööd riigi esimene hüdroelektrijaam Bo'zsuv GES-1 4000 kW installeeritud võimsusega. Riigi suurim hüdroelektrijaam, Chorvoqi hüdroelektrijaam, alustas järk-järgult tööd aastatel 1970–1972. Selle installeeritud võimsust suurendati pärast moderniseerimist 620 500 kW-lt 666 000 kW-ni. 2023. aasta lõpuks ulatus Usbekistani hüdroenergia koguinstalleeritud võimsus 2,415 miljoni kW-ni, mis moodustas ligikaudu 30% tehniliselt teostatavast võimsusest. 2022. aastal oli Usbekistani elektrienergia kogutoodang 74,3 miljardit kWh, millest taastuvenergia moodustas 6,94 miljardit kWh. Sellest toodeti hüdroenergiaga 6,5 miljardit kWh, mis moodustas 8,75% kogu elektrienergia tootmisest ja domineeris taastuvenergia tootmises 93,66% osakaaluga. Arvestades riigi tehniliselt teostatavat hüdroenergia potentsiaali 27,4 miljardit kWh aastas, on sellest aga ära kasutatud vaid umbes 23%, mis näitab sektori tohutuid kasvuvõimalusi.
Viimastel aastatel on Usbekistan aktiivselt tegelenud hüdroenergia arendamisega, käivitades arvukalt projekte. 2023. aasta veebruaris sõlmis Uzbekhydroenergo vastastikuse mõistmise memorandumi ettevõttega Zhejiang Jinlun Electromechanical Industry väikeste hüdroenergiaseadmete ühiseks tootmiseks. Sama aasta juunis sõlmiti leping ettevõttega China Southern Power Grid International kolme hüdroelektrijaama arendamiseks. Lisaks kuulutas Usbek Hydrogenergo 2023. aasta juulis välja hanke viie uue hüdroelektrijaama ehitamiseks koguvõimsusega 46,6 MW, mis eeldatavasti toodavad 179 miljonit kWh aastas maksumusega 106,9 miljonit dollarit. 2023. aasta juunis käivitasid Usbekistan ja Tadžikistan ühiselt projekti kahe hüdroelektrijaama ehitamiseks Zeravshani jõele. Esimene etapp hõlmab 140 MW Yavani hüdroelektrijaama, mis nõuab 282 miljoni dollari suurust investeeringut ja mille prognoositav aastane toodang on 700–800 miljonit kWh. Fandarya jõele on plaanis rajada järgmine 135 MW võimsusega jaam, mille hinnanguline investeering on 270 miljonit dollarit ja aastane tootmisvõimsus 500–600 miljonit kWh. 2024. aasta juunis avalikustas Usbekistan oma hüdroenergia arenduskava, mille eesmärk on saavutada 2030. aastaks 6 GW paigaldatud võimsus. See ambitsioonikas algatus hõlmab nii uute jaamade ehitamist kui ka moderniseerimist, mis on kooskõlas riigi laiema taastuvenergia strateegiaga, mille eesmärk on suurendada rohelise energia osakaalu 40%-ni kogu energiastruktuuris aastaks 2030.
Hüdroenergiasektori edasiseks edendamiseks on Usbekistani valitsus rakendanud toetavat poliitikat ja regulatiivseid raamistikke. Hüdroenergia arenduskavad on seaduslikult vormistatud ja neid täiustatakse pidevalt vastavalt tehnoloogia arengule ja globaalsetele suundumustele. Näiteks kiitis ministrite kabinet 2015. aasta novembris heaks hüdroenergia arenduskava aastateks 2016–2020, milles on ette nähtud üheksa uue hüdroelektrijaama ehitamine. Strateegia „Usbekistan-2030“ edenedes eeldatakse, et valitsus kehtestab täiendava poliitika ja õigusaktid, et meelitada ligi välisinvesteeringuid hüdroenergia ja teistesse taastuvenergia sektoritesse. Enamik Usbekistani hüdroelektrijaamu ehitati nõukogude ajal nõukogude standardite järgi. Riik võtab aga sektori moderniseerimiseks üha enam kasutusele rahvusvahelisi standardeid. Hiljutised presidendi dekreedid nõuavad selgesõnaliselt ülemaailmsete ehitusstandardite kehtestamist, luues uusi koostöövõimalusi rahvusvahelistele ettevõtetele, sealhulgas Hiina firmadele, et nad saaksid oma oskusteavet jagada ja oma tehnoloogiaid Usbekistanis juurutada.
Koostöö seisukohast on Hiinal ja Usbekistanil märkimisväärne potentsiaal hüdroenergiasektoris koostööks. Tänu Siiditee algatuse edenemisele on mõlemad riigid saavutanud energiakoostöö osas laiaulatusliku konsensuse. Hiina-Kõrgõzstani-Usbekistani raudteeprojekti edukas käivitamine tugevdab veelgi nende hüdroenergiaalase koostöö alust. Hiina ettevõtetel on ulatuslikud kogemused hüdroenergia ehitamisel, seadmete tootmisel ja tehnoloogilisel innovatsioonil, lisaks tipptehnoloogiad ja tugevad finantsvõimalused. Samal ajal pakub Usbekistan rikkalikke hüdroenergia ressursse, soodsat poliitilist keskkonda ja suurt turunõudlust, mis loob ideaalsed tingimused partnerluseks. Kaks riiki saavad teha sügavat koostööd erinevates valdkondades, sealhulgas hüdroelektrijaamade ehitamisel, seadmete tarnimisel, tehnoloogiasiirdel ja tööjõu koolitamisel, edendades vastastikust kasu ja ühist kasvu.
Tulevikku vaadates on Usbekistani hüdroenergia tööstus valmis paljulubavaks tulevikuks. Võtmeprojektide elluviimisega jätkab paigaldatud võimsuse kasvu, rahuldades samal ajal siseriiklikke energiavajadusi ja luues samal ajal võimalusi elektrienergia ekspordiks ning tekitades märkimisväärset majanduslikku kasu. Lisaks stimuleerib hüdroenergia sektori areng majanduskasvu kõigis seotud tööstusharudes, loob tööhõivevõimalusi ja edendab piirkondlikku majanduslikku õitsengut. Puhta ja taastuva energiaallikana aitab ulatuslik hüdroenergia arendamine Usbekistanil vähendada sõltuvust fossiilkütustest, vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid ja anda positiivse panuse ülemaailmsetesse kliimamuutuste leevendamise jõupingutustesse.
Postituse aeg: 12. märts 2025
