Tammtüüpi hüdroelektrijaamad on peamiselt hüdroelektrijaamad, mis ehitavad jõgedele veehoidlaid, kontsentreerivad looduslikku sissetulevat vett veetaseme tõstmiseks ja toodavad elektrit veekõrguste erinevuste abil. Peamine omadus on see, et tamm ja hüdroelektrijaam on koondatud samasse lühemasse jõelõiku.
Tamm-tüüpi hüdroelektrijaamad hõlmavad üldiselt veepeetuskonstruktsioone, väljalaskekonstruktsioone, survetorustikke, elektrijaamu, turbiine, generaatoreid ja abiseadmeid. Enamik tammide veepeetuskonstruktsioonidest on keskmise kuni suure rõhuga hüdroelektrijaamad, samas kui väravate puhul on tegemist enamasti madala rõhuga hüdroelektrijaamadega. Kui veesammas ei ole kõrge ja jõesäng on lai, kasutatakse elektrijaama sageli veepeetuskonstruktsiooni osana. Seda tüüpi hüdroelektrijaama tuntakse ka jõesängi hüdroelektrijaama või tamm-hüdroelektrijaamana.
Tammitüüpi hüdroelektrijaamad võib tammi ja hüdroelektrijaama suhtelise asukoha põhjal jagada kahte kategooriasse: tammi taga olevad hüdroelektrijaamad ja jõesängi tüüpi hüdroelektrijaamad. Tammitüüpi hüdroelektrijaama elektrijaam asub tammi keha allavoolu küljel ja toodab elektrit vee suunamise teel survetorustike kaudu. Elektrijaam ise ei kanna ülesvoolu veesurvet. Jõejaama, tammi, ülevoolukanali ja muude jõesängi hüdroelektrijaama hoonete ehitus on kõik ehitatud jõesängi ja on osa veehoidla konstruktsioonist, mis kannab ülesvoolu veesurvet. See paigutus aitab kaasa projekti koguinvesteeringu kokkuhoiule.
Tammtüüpi hüdroelektrijaama tamm on tavaliselt kõrgem. Esiteks kasutab see ära suurt veesurvet, et suurendada elektrijaama paigaldatud võimsust, mis võimaldab tõhusalt kohaneda elektrisüsteemi tippkoormuse vähendamise nõuetega; teiseks on olemas suur salvestusmaht, mis võimaldab reguleerida tippvoolu, et leevendada allavoolu jõgede üleujutuste kontrollimise survet; kolmandaks on ulatuslikud eelised märkimisväärsemad. Puuduseks on veehoidla piirkonna üleujutamisest tingitud suurenenud kadu ning linna- ja maapiirkondade elanike ümberasustamise ja asustamise raskused. Seetõttu ehitatakse kõrgete tammide ja suurte veehoidlatega tammtüüpi hüdroelektrijaamu sageli kõrgete mägede, kanjonite, suure vee sissevoolu ja väikese üleujutusega piirkondadesse.
Maailma suurimad ehitatud tammitüüpi hüdroelektrijaamad asuvad enamasti Hiinas, kusjuures Kolme Kuru tamm on esikohal 22,5 miljoni kilovati installeeritud koguvõimsusega. Lisaks tohutule energiatootmise eelisele on Kolme Kuru tammil ka ulatuslikud eelised üleujutuste kontrolli tagamisel, navigatsiooni parandamisel ja veevarude kasutamisel Jangtse jõe kesk- ja alamjooksul, muutes selle „rahvuslikuks aardeks“.
Pärast Hiina Kommunistliku Partei 19. kongressi on Hiina ehitanud mitu maailmakuulsat hüdroelektrijaama. 28. juunil 2021 võeti kasutusele esimene partii Baihetani hüdroelektrijaama üksusi koguvõimsusega 16 miljonit kilovatti; 29. juunil 2020 võeti kasutusele esimene partii Wudongde hüdroelektrijaama üksusi elektri tootmiseks koguvõimsusega 10,2 miljonit kilovatti. Need kaks hüdroelektrijaama moodustavad koos Xiluodu, Xiangjiaba, Kolme Kuru ja Gezhouba hüdroelektrijaamadega maailma suurima puhta energia koridori, mille koguvõimsus on 71,695 miljonit kilovatti, mis moodustab ligi 20% Hiina kogu paigaldatud hüdroenergia võimsusest. Need pakuvad usaldusväärset tõket üleujutuste ohjeldamiseks, laevanduse ohutuseks, ökoloogiliseks ohutuseks, veevarude ohutuseks ja energiaohutuseks Jangtse jõe vesikonnas.
Hiina Kommunistliku Partei 20. kongressi aruandes tehti ettepanek edendada aktiivselt ja järjekindlalt süsinikuheite tippu ja süsinikuneutraalsust. Hüdroenergia arendamine ja ehitamine avab uusi arenguvõimalusi ning hüdroenergial on ka nurgakivi roll energia ümberkujundamisel ja kvaliteetsel arendamisel.
Postituse aeg: 22. okt 2024
