Kuidas jaotatakse suured, keskmised ja väikesed elektrijaamad? Kehtivate standardite kohaselt liigitatakse alla 25 000 kW installeeritud võimsusega elektrijaamad väikesteks; keskmise suurusega elektrijaamadeks installeeritud võimsusega 25 000–250 000 kW; suurteks elektrijaamadeks installeeritud võimsusega üle 250 000 kW.
Mis on hüdroelektrienergia tootmise põhiprintsiip?
Hüdroenergia tootmine on hüdraulilise energia (veesurvega) kasutamine hüdrauliliste masinate (veeturbiini) pöörlemise ajamiseks, muutes veeenergia mehaaniliseks energiaks. Kui veeturbiiniga ühendatakse teist tüüpi masin (generaator), mis pöörlemise ajal elektrit toodab, siis muundatakse mehaaniline energia elektrienergiaks. Hüdroenergia tootmine on teatud mõttes protsess, mille käigus vee potentsiaalne energia muudetakse mehaaniliseks energiaks ja seejärel elektrienergiaks.
Millised on hüdrauliliste ressursside arendusmeetodid ja hüdroelektrijaamade põhitüübid?
Hüdrauliliste ressursside arendusmeetodid valitakse kontsentreeritud languse põhjal ja põhimeetodeid on umbes kolm: tammitüüp, ümbersuunamistüüp ja segatüüp. Kuid need kolm arendusmeetodit peavad olema rakendatavad ka jõelõigu teatud looduslike tingimuste korral. Erinevate arendusmeetodite kohaselt ehitatud hüdroelektrijaamadel on täiesti erinev sõlmpunktide paigutus ja hoonete koostis, seega jagunevad need samuti kolmeks põhitüübiks: tammitüüp, ümbersuunamistüüp ja segatüüp.
Milliseid standardeid kasutatakse veekaitse ja hüdroenergia keskuste projektide ning vastavate põllumajandus-, tööstus- ja elamuhoonete klassifitseerimiseks?
Endise Veevarude ja Elektrienergia Ministeeriumi välja antud veekaitse- ja hüdroenergiakeskuste projektide klassifitseerimis- ja projekteerimisstandardeid SDJ12-78 tuleks rangelt järgida ning klassifitseerimine peaks põhinema projekti suurusel (reservuaari kogumaht, elektrijaama paigaldatud võimsus).
5. Mis on vooluhulk, kogu äravool ja keskmine aastane vooluhulk?
Vooluhulk viitab jõest (või hüdraulilisest ehitisest) ajaühikus läbiva vee mahule, väljendatuna kuupmeetrites sekundis; koguäravool viitab jõelõigu koguvooluhulga summale hüdroloogilise aasta jooksul, väljendatuna 104 m3 või 108 m3; keskmine aastane vooluhulk viitab jõe ristlõike keskmisele aastasele vooluhulgale, mis on arvutatud olemasolevate hüdroloogiliste seeriate põhjal.
6. Millised on väikesemahulise hüdroenergia keskuste projektide peamised komponendid?
See koosneb peamiselt neljast põhiosast: veepidavuskonstruktsioonid (tammid), üleujutuste äravoolukonstruktsioonid (ülevoolukanalid või -väravad), vee ümbersuunamiskonstruktsioonid (vee ümbersuunamiskanalid või -tunnelid, sealhulgas paisutusšahtid) ja elektrijaama hooned (sh tagaveekanalid ja võimendusjaamad).
7. Mis on äravooluhüdroelektrijaam? Millised on selle omadused?
Reguleeriva reservuaarita elektrijaama nimetatakse äravoolutüüpi hüdroelektrijaamaks. Seda tüüpi hüdroelektrijaam valitakse paigaldatud võimsuse järgi, mis põhineb jõe keskmisel aastavoolukiirusel ja võimalikul veesambal. See ei suuda aastaringselt täisvõimsusel töötada garanteeritud 80% -lise võimsusega. Üldiselt saavutab see normaalse töö vaid umbes 180 päevaks. Kuival perioodil langeb elektrienergia tootmine järsult alla 50%, mõnikord ei ole see isegi võimeline elektrit tootma. Seda piirab jõe loomulik vool ja üleujutusperioodil on suur hulk mahajäetud vett.
8. Mis on toodang? Kuidas hinnata hüdroelektrijaama toodangut ja arvutada selle elektritootmist?
Hüdroelektrijaamas nimetatakse hüdroelektrigeneraatori poolt toodetud elektrienergiat toodanguks, samas kui jõe teatud veevoolulõigu toodang esindab selle lõigu hüdroelektrilisi ressursse. Veevoolu toodang on veeenergia ajaühiku kohta.
N=9.81 QH
Valemis on Q voolukiirus (m3/S); H on veesammas (m); N on hüdroelektrijaama võimsus (W); hüdroelektrijaama efektiivsustegur.
Väikeste hüdroelektrijaamade toodangu ligikaudne valem on
N=(6,0–8,0) QH
Aastase elektritootmise valem on
E=N· F
Valemis on N keskmine toodang; T on aastane kasutustundide arv.
9. Mis on garanteeritud väljund? Mis on selle eesmärk?
Hüdroelektrijaam suudab pikaajalise tööperioodi jooksul toota keskmist toodangut, mis vastab projekteeritud garantiimäärale, ja seda nimetatakse hüdroelektrijaama garanteeritud toodanguks. Hüdroelektrijaamade garanteeritud toodang on oluline näitaja ning see on oluline alus hüdroelektrijaamade paigaldatud võimsuse määramiseks planeerimis- ja projekteerimisjärgus.
10. Milline on paigaldatud võimsuse aastane kasutustundide arv?
Hüdroelektrijaama keskmine täiskoormusel töötamise aeg aastas. See on oluline näitaja hüdroelektrijaamade majandusliku kasu mõõtmiseks ning väikeste hüdroelektrijaamade aastane kasutustundide arv peab ulatuma üle 3000 tunni.
11. Mis on päevaregulatsioon, nädalaregulatsioon, aastaregulatsioon ja mitmeaastane regulatsioon?
Igapäevane reguleerimine viitab äravoolu ümberjaotamisele päeva ja öö jooksul 24-tunnise reguleerimistsükkel. Iganädalane reguleerimine: reguleerimistsükkel on üks nädal (7 päeva). Aastane reguleerimine: äravoolu ümberjaotamine aasta jooksul. Kui üleujutusperioodil vesi ära jäetakse, saab reguleerida ainult osa üleujutusperioodil talletatud liigveest, mida nimetatakse mittetäielikuks aastaseks reguleerimiseks (või hooajaliseks reguleerimiseks). Äravoolu reguleerimist, mis võimaldab sissetulevat vett aasta jooksul täielikult ümber jaotada vastavalt veekasutuse vajadustele ilma vett ära jätmata, nimetatakse aastaseks reguleerimiseks. Mitmeaastane reguleerimine: kui reservuaari maht on piisavalt suur, saab liigvett reservuaaris säilitada aastaid ja seejärel saab ülejäävat vett kasutada puudujäägi katmiseks. Aastast reguleerimist, mida kasutatakse ainult mitmel kuivaaastal, nimetatakse mitmeaastaseks reguleerimiseks.
12. Kui suur on jõe langus ja kalle?
Kasutatava jõelõigu kahe ristlõike veepindade kõrguste vahet nimetatakse languks; jõe lätte ja suudmeala kahe ristlõike veepindade kõrguste vahet nimetatakse kogulanguseks. Langust pikkuseühiku kohta nimetatakse kallakuks.
13. Milline on sademete hulk, sademete kestus, sademete intensiivsus, sademete pindala ja vihmasaju kese?
Sademed on teatud punktile või alale teatud aja jooksul langeva vee koguhulk, väljendatuna millimeetrites. Sademete kestus viitab sademete kestusele. Sademete intensiivsus viitab sademete hulgale pinnaühiku kohta, väljendatuna millimeetrites tunnis. Sademete pindala viitab sademetega kaetud horisontaalsele alale, väljendatuna km2. Sademete keskpunkt viitab väikesele lokaalsele alale, kus vihmasadu on koondunud.
14. Milline on hüdroelektrijaamade projekteerimise garantiimäär? Aastane garantiimäär?
Hüdroelektrijaama projekteerimise garantiimäär viitab tavapäraste töötundide arvu protsendile paljude tööaastate jooksul võrreldes töötundide koguarvuga; aastane garantiimäär viitab tavapärase elektritootmise aastate protsendile tööaastate koguarvust.
Mis on disainiülesannete raamatu koostamise eesmärk?
Väikeste hüdroelektrijaamade projekteerimisülesannete raamatu koostamise eesmärk on määrata kindlaks põhiline ehitusprojekt ja olla aluseks eelprojekti dokumentide koostamisele. See on üks põhilisi ehitusprotseduure ja ka üks vahend pädevatele asutustele makromajandusliku regulatsiooni teostamiseks.
Mis on disainiülesannete raamatu peamine sisu?
Kujundusülesannete raamatu põhisisu hõlmab kaheksat aspekti:
See peaks sisaldama kogu valgala planeeringu ja teostatavusuuringu aruande sisu. See on kooskõlas esialgse projektiga, erinevustega ainult uurimisprobleemi sügavuses.
Valgala ehitusalade insenergeoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste tingimuste analüüsimine ja kirjeldamine võimaldab vähese geoloogilise uurimistööga koostada 1/500000 (1/200000 või 1/100000) mõõtkavaga kaardikogu. Selgitada välja geoloogilised tingimused, olemasoleva aluspõhja kivimi sügavus, jõesängi kattekihi sügavus ja peamised geoloogilised probleemid määratud projekteerimisskeemi piirkonnas.
Koguge hüdroloogilisi andmeid, analüüsige ja arvutage ning valige peamised hüdroloogilised parameetrid.
Mõõtmistööd. Koguge ehitusplatsi topograafilised kaardid mõõtkavas 1/50000 ja 1/10000; tehaseala topograafiline kaart mõõtkavas 1/1000 kuni 1/500.
Hüdroloogiliste ja äravoolu reguleerimise arvutuste tegemine. Erinevate veetasemete ja -peade valik ja arvutamine; lühi- ja pikaajalised elektri- ja energiabilansi arvutused; paigaldatud võimsuse, seadme mudeli ja elektrijuhtmestiku esialgne valik.
Võrrelge ja valige hüdrauliliste konstruktsioonide ja rummude paigutuse tüüpe ning tehke hüdraulilisi, konstruktsioonilisi ja stabiilsusarvutusi, samuti insener-mahu arvutusi.
Majandusliku hindamise analüüs, insenerehituse vajalikkuse tõendamine ja majandusliku ratsionaalsuse hindamine.
Projekti keskkonnamõju hindamine, insener-tehniliste investeeringute kalkulatsioon ja insener-tehniline rakenduskava.
17. Mis on inseneriinvesteeringute kalkulatsioon? Inseneriinvesteeringute kalkulatsioon ja inseneriprognoos?
Inseneriprojekt on tehniline ja majanduslik dokument, mis koostab rahalises vormis kõik projekti jaoks vajalikud ehitusfondid. Eelprojekti üldhinnang on eelprojekti dokumendi oluline komponent ja peamine alus majandusliku otstarbekuse hindamiseks. Kinnitatud kogueelarve on riigi poolt tunnustatud kui oluline näitaja ehituslikest põhiinvesteeringutest ning see on ka aluseks ehitusplaanide ja pakkumisprojektide koostamisele. Inseneriinvesteeringute hinnang on teostatavusuuringu etapis tehtud investeeringu summa. Inseneriprojekt on ehitusetapis tehtud investeeringute summa.
Miks on vaja koostada ehitusorganisatsiooni projekti?
Ehitusorganisatsiooni projekteerimine on üks peamisi inseneri-kalkulatsioonide koostamise aluseid. Kõige põhilisem ülesanne on arvutada ühikuhindu, võttes aluseks erinevad tingimused, nagu kindlaksmääratud ehitusmeetod, transpordikaugus ja ehitusplaan, ning koostada ühiku inseneri-kalkulatsiooni tabel.
19. Mis on ehitusorganisatsiooni projekteerimise peamine sisu?
Ehitusorganisatsiooni kavandamise peamine sisu on üldine ehitusplaan, ehituse edenemine, ehituse ümbersuunamine, pealtkuulamisplaan, välistransport, ehitusmaterjalide allikad, ehitusplaan ja ehitusmeetodid jne.
Mitu projekteerimisetappi on praegustes veemajandus- ja hüdroenergia baasehitusprojektides?
Veevarude Ministeeriumi nõuete kohaselt peaks olema valgala planeering; projekti ettepanek; teostatavusuuring; eelprojekt; pakkumiskava; kuus etappi, sh ehitusjooniste projekt.
21. Millised on hüdroelektrijaamade peamised majandusnäitajad?
Kilovatt-investeering on investeering, mis on vajalik paigaldatud võimsuse kilovati kohta.
Elektrienergia ühikinvesteering viitab investeeringule, mis on vajalik kilovatt-tunni elektrienergia kohta.
Elektrienergia hind on tasu, mida makstakse kilovatt-tunni elektrienergia eest.
Paigaldatud võimsuse aastane kasutustundide arv on hüdroelektrijaama seadmete kasutusastme mõõt.
Elektrienergia hind on võrku müüdud elektrienergia kilovatt-tunni hind.
Kuidas arvutada hüdroelektrijaamade peamisi majandusnäitajaid?
Hüdroelektrijaamade peamised majandusnäitajad arvutatakse järgmise valemi abil:
Kilovati ühikinvesteering = hüdroelektrijaama ehitusse tehtud koguinvesteering / hüdroelektrijaama kogu paigaldatud võimsus
Elektrienergia ühikuinvesteering = hüdroelektrijaamade ehitusse tehtud koguinvesteering / hüdroelektrijaamade keskmine aastane elektritoodang
Paigaldatud võimsuse aastane kasutusaeg tundides = keskmine aastane elektrienergia tootmine / kogu paigaldatud võimsus
Postituse aeg: 24. juuni 2024
