Alates 21. sajandi algusest on säästev areng olnud kogu maailma riikide jaoks väga oluline teema. Teadlased on teinud ka kõvasti tööd selle nimel, et uurida, kuidas inimkonna hüvanguks loodusvarasid mõistlikult ja tõhusalt kasutada.
Näiteks on tuuleenergia ja muud tehnoloogiad järk-järgult asendanud traditsioonilise soojusenergia tootmise.
Niisiis, millisesse etappi on Hiina hüdroenergia tehnoloogia praeguseks arenenud? Milline on globaalne tase? Milline on hüdroenergia tootmise tähtsus? Paljud inimesed ei pruugi aru saada. See on lihtsalt loodusvarade kasutamine. Kas sellel saab tõesti olla nii sügav mõju? Selle punkti osas peame alustama hüdroenergia päritolust.
Hüdroelektrienergia päritolu
Tegelikult, kui sa hoolikalt mõistad inimkonna arengu ajalugu, siis saad aru, et seni on kogu inimkonna areng keerelnud ressursside ümber. Eriti esimese ja teise tööstusrevolutsiooni ajal kiirendasid söe- ja naftavarude teke inimkonna arenguprotsessi oluliselt.
Kahjuks, kuigi need kaks ressurssi on inimühiskonnale suureks abiks, on neil ka palju puudusi. Lisaks taastumatutele omadustele on keskkonnamõju alati olnud oluline teema, mis vaevab inimkonna arengu uuringuid. Sellise olukorraga silmitsi seistes uurivad teadlased teaduslikumaid ja tõhusamaid meetodeid, püüdes samal ajal näha, kas on olemas uusi energiaallikaid, mis suudaksid neid kahte ressurssi asendada.
Lisaks usuvad teadlased aja möödudes ja arenedes, et inimesed saavad energiat kasutada ka füüsikaliste ja keemiliste meetodite abil. Kas energiat saab ka kasutada? Just sel taustal on inimeste nägemusse jõudnud hüdroenergia, tuuleenergia, geotermiline energia ja päikeseenergia.
Võrreldes teiste loodusvaradega ulatub hüdroenergia areng tegelikult varasemasse aega. Võtame näiteks vesiratta jõul töötava seadme, mis on Hiina ajaloolises traditsioonis korduvalt esinenud. Selle seadme teke on tegelikult inimese aktiivse veevarude kasutamise ilming. Vee jõudu kasutades saavad inimesed seda energiat teisteks aspektideks muuta.
Hiljem, 1930. aastatel, ilmusid käsitsi juhitavad elektromagnetmasinad ametlikult inimnägemisse ja teadlased hakkasid mõtlema, kuidas panna elektromagnetmasinad normaalselt tööle ilma inimressurssideta. Sel ajal ei suutnud teadlased aga vee kineetilist energiat ühendada elektromagnetmasinate jaoks vajaliku kineetilise energiaga, mis lükkas ka hüdroenergia tulekut pikaks ajaks edasi.
Kuni 1878. aastani töötas Briti mees nimega William Armstrong oma erialaseid teadmisi ja rikkust kasutades lõpuks välja esimese hüdroelektrigeneraatori koduseks kasutamiseks oma kodus. Selle masina abil süütas William oma maja tuled nagu geenius.
Hiljem hakkas üha rohkem inimesi püüdma kasutada hüdroenergiat ja veevarusid energiaallikana, et aidata inimestel toota elektrit ja muuta elektrienergia mehaaniliseks kineetiliseks energiaks, mis on pikka aega olnud ka sotsiaalse arengu peamine teema. Tänapäeval on hüdroenergiast saanud üks enim muret tekitavaid loodusliku energia tootmise meetodeid maailmas. Võrreldes kõigi teiste energiatootmismeetoditega on hüdroenergia abil saadav elekter hämmastav.
Hüdroenergia areng ja praegune olukord Hiinas
Meie riiki tagasi tulles ilmus hüdroenergia tegelikult väga hilja. Juba 1882. aastal rajas Edison omaenda tarkuse abil maailma esimese kaubandusliku hüdroelektrisüsteemi ja Hiina hüdroenergia loodi esmakordselt 1912. aastal. Veelgi olulisem on see, et sel ajal ehitati Yunnani Kunmingisse Shilongba hüdroelektrijaam, kasutades täielikult Saksa tehnoloogiat, samal ajal kui Hiina saatis appi vaid tööjõudu.
Hiljem, kuigi Hiina tegi samuti pingutusi mitmesuguste hüdroelektrijaamade ehitamiseks üle kogu riigi, oli peamine eesmärk ikkagi kaubanduslik areng. Lisaks sai tolleaegse siseturu mõju tõttu hüdroenergia tehnoloogiat ja mehaanilisi seadmeid importida ainult välismaalt, mis viis ka selleni, et Hiina hüdroenergia jäi alati maha mõnest arenenud riigist maailmas.
Õnneks omistas riik 1949. aastal, kui Uus-Hiina loodi, hüdroenergiale suurt tähtsust. Eriti võrreldes teiste riikidega on Hiinal tohutu territoorium ja ainulaadsed hüdroenergiaressursid, mis on kahtlemata loomulik eelis hüdroenergia arendamisel.
Te peaksite teadma, et mitte kõik jõed ei saa olla hüdroelektrienergia tootmiseks sobivad energiaallikad. Kui abiks poleks suuri veepiisku, tuleks jõesängi kunstlikult veepiisku tekitada. Kuid sel viisil mitte ainult ei tarbita palju tööjõudu ja materiaalseid ressursse, vaid ka hüdroelektrienergia tootmise lõppmõju väheneb oluliselt.
Kuid meie riik on teistsugune. Hiinal on Jangtse jõgi, Kollane jõgi, Lancangi jõgi ja Nu jõgi, mille erinevused maailma riikide vahel on enneolematud. Seetõttu peame hüdroelektrijaama ehitamisel valima vaid sobiva piirkonna ja tegema teatud kohandusi.
Ajavahemikul 1950. aastatest kuni 1960. aastateni oli Hiina hüdroenergia tootmise peamine eesmärk uute hüdroelektrijaamade ehitamine olemasolevate hüdroelektrijaamade hoolduse ja remondi baasil. 1960. ja 1970. aastate vahel, hüdroenergia arendamise küpsusega, hakkas Hiina iseseisvalt püüdma ehitada rohkem hüdroelektrijaamu ja arendada edasi mitmeid jõgesid.
Pärast reformi ja avamist suurendab riik taas investeeringuid hüdroenergiasse. Võrreldes varasemate hüdroelektrijaamadega on Hiina hakanud taotlema suuremahulisi hüdroelektrijaamu, millel on suurem elektritootmisvõimsus ja mis pakuvad paremat teenust inimeste elatusvahenditele. 1990. aastatel algas ametlikult Kolme Kuru tammi ehitus ja maailma suurimaks hüdroelektrijaamaks saamine võttis aega 15 aastat. See on Hiina taristuehituse ja tugeva riikliku tugevuse parim ilming.
Kolme Kuru tammi ehitamine on piisav tõestus, et näidata Hiina hüdroenergiatehnoloogia kahtlemata maailma esirinnas olemist. Kolme Kuru tammi arvestamata moodustab Hiina hüdroenergia 41% maailma hüdroenergia tootmisest. Arvukate seotud hüdraulikatehnoloogiate hulgas on Hiina teadlased lahendanud kõige keerulisemad probleemid.
Lisaks on energiaressursside kasutamisel piisav Hiina hüdroenergiatööstuse tipptaseme demonstreerimiseks. Andmed näitavad, et võrreldes mis tahes teise riigiga maailmas on elektrikatkestuste tõenäosus ja kestus Hiinas palju väiksem. Selle olukorra peamiseks põhjuseks on Hiina hüdroenergia infrastruktuuri terviklikkus ja tugevus.
Hüdroenergia tähtsus
Usun, et kõik mõistavad sügavalt abi, mida hüdroenergia inimestele toob. Lihtsa näitena, eeldades, et maailma hüdroenergia praegusel hetkel kaob, jääb enam kui pool maailma piirkondadest üldse elektrita.
Siiski ei suuda paljud inimesed ikka veel mõista, et kuigi hüdroenergia on inimkonnale suureks abiks, kas me peame seda ikka veel arendama? Võtame ju näiteks hullumeelse hüdroelektrijaama ehituse Lop Nuris. Pidev sulgemine põhjustas mõnede jõgede kuivamise ja kadumise.
Tegelikult on Lop Nuri ümbruse jõgede kadumise peamine põhjus veevarude ülekasutamine viimase sajandi jooksul, mis ei ole seotud hüdroenergiaga. Hüdroenergia tähtsus ei kajastu ainult inimkonnale piisava elektrienergia pakkumises. Sarnaselt põllumajandusliku niisutuse, üleujutuste kontrolli ja ladustamise ning laevandusega tuginevad need kõik hüdrotehnika abile.
Kujutage ette, et ilma Kolme Kuru tammi ja veevarude tsentraliseeritud integreerimise abita areneks ümbritsev põllumajandus endiselt primitiivses ja ebaefektiivses olekus. Võrreldes tänapäevase põllumajandusliku arenguga lähevad Kolme Kuru lähedal asuvad veevarud „raisatud“.
Üleujutuste ohjeldamise ja veevarude osas on Kolme Kuru tamm inimestele samuti suurt abi pakkunud. Võib öelda, et seni, kuni Kolme Kuru tamm ei liigu, ei pea ümbritsevad elanikud üleujutuste pärast muretsema. Saad nautida piisavat elektrit ja külluslikke veevarusid, pakkudes samal ajal elusressurssidele meelerahu.
Hüdroenergia ise on veevarude ratsionaalne kasutamine. Ühe looduse taastuva ressursina on see ka üks inimressursside kasutamise seisukohalt kõige tõhusamaid energiaallikaid. See ületab kindlasti inimkonna kujutlusvõime.
Taastuvenergia tulevik
Kuna nafta- ja söevarude puudused muutuvad üha ilmsemaks, on loodusvarade kasutamine tänapäeva ajastul muutunud peamiseks arenguteemaks. Eriti endised fossiilkütustel töötavad elektrijaamad, mis tarbivad palju materjale väiksema energia tootmiseks, põhjustavad paratamatult tõsist keskkonnareostust, mis on sundinud ka fossiilkütustel töötavaid elektrijaamu ajaloolisest etapist taanduma.
Sellises olukorras on uued energiatootmismeetodid, nagu tuuleenergia ja geotermiline energia, mis on samaväärsed hüdroenergia tootmisega, muutunud tänapäeval ja pikka aega peamisteks uurimissuundadeks riikidele üle maailma. Iga riik ootab tohutut abi, mida säästvad taastuvad ressursid inimkonnale pakkuda saavad.
Praeguse olukorra põhjal on hüdroenergia siiski taastuvate ressursside seas esikohal. Ühelt poolt on see tingitud elektritootmistehnoloogia, näiteks tuuleenergia, ebaküpsusest ja ressursside suhteliselt madalast terviklikust kasutusmäärast; teiselt poolt peab hüdroenergia vaid vähenema ja seda ei mõjuta liiga paljud kontrollimatud looduskeskkonnad.
Seega on taastuvenergia säästva arengu tee pikk ja vaevaline ning inimestel peab selle probleemiga tegelemiseks olema piisavalt kannatlikkust. Ainult nii saab varem kahjustatud looduskeskkonda järk-järgult taastada.
Inimkonna arengu ajaloole tagasi vaadates on ressursside kasutamine inimkonnale toonud abi, mis ületab absoluutselt inimeste kujutlusvõime. Võib-olla oleme varasemas arenguprotsessis teinud palju vigu ja põhjustanud loodusele palju kahju, kuid tänapäeval on see kõik järk-järgult muutumas ja taastuvenergia arenguväljavaated on kindlasti helged.
Veelgi olulisem on see, et üha enamate tehnoloogiliste väljakutsete ületamisel paraneb järk-järgult inimeste ressursside kasutamine. Näiteks tuuleenergia tootmisel arvatakse, et paljud inimesed on ehitanud mitmesuguseid materjale kasutavaid tuuleturbiinide mudeleid, kuid vähesed teavad, et tulevikus võib tuuleenergia tootmine olla võimeline tootma elektrit vibratsiooni abil.
Muidugi on ebareaalne väita, et hüdroenergial pole puudusi. Hüdroelektrijaamade ehitamisel on suuremahulised pinnasetööd ja betooniinvesteeringud vältimatud. Laialdaste üleujutuste korral peab iga riik selle eest maksma tohutuid ümberasustamistasusid.
Veelgi olulisem on see, et kui hüdroelektrijaama ehitamine ebaõnnestub, ületab selle mõju allavoolu piirkondadele ja infrastruktuurile inimeste kujutlusvõime kaugelt. Seetõttu on enne hüdroelektrijaama ehitamist vaja tagada insener-tehnilise projekteerimise ja ehituse terviklikkus, samuti õnnetusjuhtumite korral hädaolukorra lahendamise plaanid. Ainult sel viisil saavad hüdroelektrijaamadest tõeliselt inimkonnale kasulikud infrastruktuuriprojektid.
Kokkuvõttes tasub jätkusuutliku arengu tulevikku oodata ning võti peitub selles, kas inimesed on valmis sellele piisavalt aega ja energiat kulutama. Hüdroenergia valdkonnas on inimesed saavutanud suurt edu ning järgmine samm on vaid järk-järgult parandada teiste loodusvarade kasutamist.
Postituse aeg: 23. aprill 2023
