Hüdroenergia ajalugu Hiinas

Maailma varaseim hüdroelektrijaam ilmus Prantsusmaal 1878. aastal, kus ehitati maailma esimene hüdroelektrijaam.
Leiutaja Edison panustas samuti hüdroelektrijaamade arendamisse. 1882. aastal ehitas Edison Wisconsini osariiki USAsse Abeli ​​hüdroelektrijaama.
Alguses oli rajatud hüdroelektrijaamade võimsus väga väike. 1889. aastal asus maailma suurim hüdroelektrijaam Jaapanis, kuid selle installeeritud võimsus oli vaid 48 kW. Hüdroelektrijaamade installeeritud võimsus on aga märkimisväärselt arenenud. 1892. aastal oli Ameerika Ühendriikides asuva Niagara hüdroelektrijaama võimsus 44 000 kW. 1895. aastaks oli Niagara hüdroelektrijaama installeeritud võimsus jõudnud 147 000 kW-ni.

Pärast 20. sajandisse sisenemist on hüdroenergia arenenud riikides saavutanud kiire arengu. 2021. aastaks ulatub hüdroenergia globaalne paigaldatud võimsus 1360 GW-ni.
Veeenergia kasutamise ajalugu Hiinas ulatub enam kui 2000 aasta taha, kus vett kasutati vesirataste, vesiveskite ja vesiveskite käitamiseks tootmise ja elu tagamiseks.
Hiina varaseim hüdroelektrijaam ehitati 1904. aastal. See oli Guishani hüdroelektrijaam, mille ehitasid Jaapani sissetungijad Taiwanis Hiinas.
Esimene Mandri-Hiinas ehitatud hüdroelektrijaam oli Kunmingis asuv Shilongba hüdroelektrijaam, mis käivitati 1910. aasta augustis ja tootis elektrit 1912. aasta mais koguvõimsusega 489 kW.
Järgmise kahekümne aasta jooksul ei teinud Hiina siseriikliku olukorra ebastabiilsuse tõttu märkimisväärseid edusamme hüdroenergia arendamine ning ehitati vaid mõned väikesemahulised hüdroelektrijaamad, mille hulka kuuluvad tavaliselt Dongwo hüdroelektrijaam Luxiani maakonnas Sichuanis, Duodi hüdroelektrijaam Tiibetis ning Xiadao, Shunchangi ja Longxi hüdroelektrijaamad Fujianis.
See aeg saabus Jaapani-vastase sõja ajal, mil agressioonile vastu seismiseks kasutati peamiselt kodumaiseid ressursse ja edelaosas ehitati ainult väikesemahulisi elektrijaamu, näiteks Taohuaxi hüdroelektrijaam Sichuanis ja Nanqiao hüdroelektrijaam Yunnanis; Jaapani okupeeritud alale on Jaapan ehitanud mitu suurt hüdroelektrijaama, tavaliselt Fengmani hüdroelektrijaama Songhua jõel Kirde-Hiinas.
Enne Hiina Rahvavabariigi asutamist ulatus Mandri-Hiina hüdroenergia paigaldatud võimsus 900 000 kW-ni. Sõjakahjude tõttu oli Hiina Rahvavabariigi asutamise ajal Mandri-Hiinas paigaldatud hüdroenergia võimsus aga vaid 363 300 kW.
Pärast Uue Hiina asutamist on hüdroenergia saanud enneolematut tähelepanu ja arengut. Esiteks on mitu sõja-aastatest alles jäänud hüdroenergiaprojekti remonditud ja ümber ehitatud; esimese viisaastaku plaani lõpuks oli Hiina ehitanud ja ümber ehitanud 19 hüdroelektrijaama ning alustanud iseseisvalt suuremahuliste hüdroenergiaprojektide projekteerimist ja ehitamist. Sel perioodil ehitati Zhejiangi Xin'anjiangi hüdroelektrijaam paigaldatud võimsusega 662 500 kilovatti ning see on ka esimene Hiina enda projekteeritud, toodetud ja ehitatud suurem hüdroelektrijaam.
„Suure hüppe“ perioodil ulatusid Hiina äsja alustatud hüdroenergiaprojektid 11,862 miljoni kW-ni. Mõnda projekti ei suudetud täielikult demonstreerida, mistõttu mõned projektid olid sunnitud pärast alustamist ehituse peatama. Järgneva kolme loodusõnnetuste aasta jooksul peatati või lükati edasi suur hulk projekte. Lühidalt öeldes oli aastatel 1958–1965 Hiina hüdroenergia arendamine väga konarlik. Siiski pandi elektri tootmiseks tööle ka 31 hüdroelektrijaama, sealhulgas Xin'anjiang Zhejiangis, Xinfengjiang Guangdongis ja Xijin Guangxis. Üldiselt on Hiina hüdroenergiatööstus saavutanud teatud arengutaseme.
On saabunud aeg „kultuurirevolutsiooni“ perioodiks. Kuigi hüdroenergia ehitus on taas kannatanud tõsiste häirete ja hävingu all, on kolmanda liini ehitamise strateegiline otsus pakkunud ka haruldase võimaluse hüdroenergia arendamiseks Lääne-Hiinas. Sel perioodil võeti elektri tootmiseks kasutusele 40 hüdroelektrijaama, sealhulgas Liujiaxia Gansu provintsis ja Gongzui Sichuani provintsis. Liujiaxia hüdroelektrijaama paigaldatud võimsus ulatus 1,225 miljoni kW-ni, mis tegi sellest Hiina esimese hüdroelektrijaama, mille paigaldatud võimsus oli üle miljoni kW. Sel perioodil ehitati ka Hiina esimene pump-akumulatsiooniga elektrijaam Gangnanis Hebeis. Samal ajal käivitati või taasalustati sel perioodil 53 suurt ja keskmise suurusega hüdroenergiaprojekti. 1970. aastal alustati Gezhouba projekti paigaldatud võimsusega 2,715 miljonit kW, mis tähistas hüdroelektrijaamade ehituse algust Jangtse jõe peavoolule.
Pärast „kultuurirevolutsiooni“ lõppu, eriti pärast 11. keskkomitee kolmandat plenaaristungit, on Hiina hüdroenergiatööstus taas kiire arengufaasi jõudnud. Mitmed hüdroenergiaprojektid, näiteks Gezhouba, Wujiangdu ja Baishan, on kiirenenud ning Longyangxia hüdroelektrijaam, mille ühikuvõimsus on 320 000 kW, on ametlikult ehitust alustanud. Seejärel, kevadiste reformide ja avanemise tuules, on ka Hiina hüdroenergia ehitussüsteem pidevalt muutunud ja uuendusmeelne, näidates üles suurt elujõudu. Sel perioodil on märkimisväärset arengut saavutanud ka pumpelektrijaamad, alustades pumpamise ja salvestamise esimest etappi Panjiakous, Hebeis ja Guangzhous; areneb ka väikehüdroenergia, kus on rakendatud esimene 300 hüdroenergia maapiirkondade elektrifitseerimise partii; Suuremahulise hüdroenergia osas on järjestikku alanud mitme suure hüdroelektrijaama ehitus, näiteks Tianshengqiao II klassi hüdroelektrijaam installeeritud võimsusega 1,32 miljonit kW, Guangxi Yantan installeeritud võimsusega 1,21 miljonit kW, Yunnan Manwan installeeritud võimsusega 1,5 miljonit kW ja Lijiaxia hüdroelektrijaam installeeritud võimsusega 2 miljonit kW. Samal ajal korraldati kodumaiseid eksperte Kolme Kuru hüdroelektrijaama 14 teema tutvustamiseks ning Kolme Kuru projekti ehitamine pandi päevakorda.
20. sajandi viimasel kümnendil on Hiina hüdroenergia ehitus kiiresti arenenud. 1991. aasta septembris alustati Ertani hüdroelektrijaama ehitust Panzhihua linnas Sichuani provintsis. Pärast pikka vaidlust ja ettevalmistusi alustati ametlikult 1994. aasta detsembris kõrgetasemelise Kolme Kuru Hüdroelektrijaama projektiga. Pumpelektrijaamade osas on järjestikku alustatud ka Pekingi Mingi hauakambrite (800 000 kW), Zhejiangi Tianhuangpingi (1800 000 kW) ja Guangzhou pumpelektrijaama II etapi (1200 000 kW) ehitusega; väikehüdroenergia osas on rakendatud maapiirkondade elektrifitseerimise maakondade teise ja kolmanda hüdroenergia partii ehitust. Viimase kümnendi jooksul on Hiina hüdroenergia paigaldatud võimsus suurenenud 38,39 miljoni kW võrra.
21. sajandi esimesel kümnendil on ehituses 35 suurt hüdroelektrijaama, mille koguvõimsus on umbes 70 miljonit kW, sealhulgas paljud ülisuured hüdroelektrijaamad, näiteks Kolme Kuru projekti 22,4 miljoni kW ja Xiluodu 12,6 miljoni kW võimsusega. Selle aja jooksul on igal aastal keskmiselt tööle pandud üle 10 miljoni kW võimsust. Kõige ajaloolisem aasta on 2008, mil Kolme Kuru projekti paremkalda elektrijaama viimane seade ametlikult elektrivõrku ühendati elektri tootmiseks ning tööle pandi kõik 26 Kolme Kuru projekti algselt projekteeritud vasak- ja paremkalda elektrijaama seadet.
Alates 21. sajandi teisest kümnendist on Jinsha jõe peavoolul asuvaid hiiglaslikke hüdroelektrijaamu järjekindlalt arendatud ja pidevalt elektri tootmiseks tööle pandud. Elektri tootmiseks on kasutusele võetud Xiluodu hüdroelektrijaam installeeritud võimsusega 12,6 miljonit kW, Xiangjiaba hüdroelektrijaam installeeritud võimsusega 6,4 miljonit kW, Baihetani hüdroelektrijaam installeeritud võimsusega 12 miljonit jüaani, Wudongde hüdroelektrijaam installeeritud võimsusega 10,2 miljonit jüaani ja teised hiiglaslikud hüdroelektrijaamad. Nende hulgas on Baihetani hüdroelektrijaama üksiküksuse installeeritud võimsus ulatunud 1 miljoni kW-ni, mis on maailma kõrgeim tase. Mis puutub pumpelektrijaamadesse, siis 2022. aasta seisuga oli Hiina riikliku elektrivõrgu tegevuspiirkonnas ehituses vaid 70 pumpelektrijaama, mille installeeritud võimsus oli 85,24 miljonit kilovatti, mis oli vastavalt 3,2 ja 4,1 korda suurem kui 2012. aastal. Nende hulgas on Hebei Fengningi pumpelektrijaam maailma suurim paigaldatud pumpelektrijaam, mille koguvõimsus on 3,6 miljonit kilovatti.
„Kahekordse süsinikuheite” eesmärgi pideva edendamise ja keskkonnakaitse pideva tugevdamisega seisab Hiina hüdroenergia arendamine silmitsi ka mõne uue olukorraga. Esiteks jätkatakse kaitsealadel asuvate väikeste hüdroelektrijaamade eemaldamist ja sulgemist ning teiseks suureneb jätkuvalt päikese- ja tuuleenergia osakaal äsja paigaldatud võimsuses ning vastavalt väheneb hüdroenergia osakaal; lõpuks keskendume hiiglaslike hüdroenergiaprojektide ehitamisele ning ehitusprojektide teaduslikkus ja ratsionaalsus suurenevad jätkuvalt.