Hiljuti koostas Šveitsi valitsus uue poliitika. Kui praegune energiakriis süveneb, keelab Šveits elektriautodega sõitmise „mittevajalikuks” reisimiseks.
Asjakohased andmed näitavad, et umbes 60% Šveitsi energiast tuleb hüdroelektrijaamadest ja 30% tuumaenergiast. Valitsus on aga lubanud tuumaenergia järk-järgult lõpetada, ülejäänu aga tuuleparkidest ja traditsioonilistest fossiilkütustest. Statistika näitab, et Šveits toodab igal aastal piisavalt energiat valgustuse säilitamiseks, kuid hooajalised kliimakõikumised toovad kaasa ettearvamatuid olukordi.
Soojadel kuudel suudavad vihmavesi ja lume sulamine hoida jõe veetaset ja pakkuda hüdroenergia tootmiseks vajalikke ressursse. Külmematel kuudel ja Euroopa ebatavaliselt kuiva suve ajal on järvede ja jõgede veetase aga langenud, mille tulemuseks on väiksem hüdroenergia tootmine, seega peab Šveits lootma energia impordile.
Varem importis Šveits elektrit Prantsusmaalt ja Saksamaalt, et rahuldada kogu oma elektrienergiavajadus, kuid sel aastal on olukord muutunud ning ka naaberriikide energiavarustus on liiga hõivatud.
Prantsusmaa on aastakümneid olnud elektrienergia netoeksportija, kuid 2022. aasta esimesel poolel tabas Prantsuse tuumaenergia sagedasi tagasilööke. Praegu on Prantsuse tuumaelektrijaamade kättesaadavus veidi üle 50%, mis viis selleni, et Prantsusmaast sai esmakordselt elektrienergia importija. Samuti võib tuumaenergia tootmise vähenemise tõttu Prantsusmaa sel talvel silmitsi seista elektrikatkestuse ohuga. Varem teatas Prantsuse elektrivõrgu operaator, et vähendab tarbimist tavatingimustel 1–5% ja halvimal juhul maksimaalselt 15%. Prantsuse BFM TV poolt 2. juulil avaldatud viimaste elektrivarustuse üksikasjade kohaselt on Prantsuse elektrivõrgu operaator alustanud konkreetse elektrikatkestuste plaani koostamist. Elektrikatkestuste piirkonnad on üle kogu riigi ja igal perel on elektrikatkestus kuni kaks tundi päevas ja ainult üks kord päevas.
Olukord Saksamaal on sarnane. Venemaa torujuhtme kaudu toimuva maagaasivarustuse kadumise korral peavad kommunaalettevõtted raskustega silmitsi seisma.
Juba selle aasta juunis teatas Šveitsi föderaalne elektrikomisjon Elcom, et Prantsusmaa tuumaenergia tootmise ja eksporditava elektrienergia vähenemise tõttu võib Šveitsi elektrienergia import Prantsusmaalt sel talvel olla palju väiksem kui eelmistel aastatel, mis ei välista ebapiisava elektrienergia tootmisvõimsuse probleemi.
Uudiste kohaselt võib Šveits vajada elektrienergia importimist Saksamaalt, Austriast ja teistest Itaalia naaberriikidest. Elcomi andmetel sõltub aga nende riikide elektrienergia ekspordi kättesaadavus suurel määral maagaasil põhinevate fossiilkütuste kättesaadavusest.
Kui suur on elektrienergia puudujääk Šveitsis? Välismeedia teatel on Šveitsil sel talvel umbes 4 GWh elektrienergia impordivajadus. Miks mitte valida elektrienergia salvestusrajatisi? Hind on oluline põhjus. Euroopal on kõige rohkem puudu hooajalisest ja pikaajalisest energia salvestamise tehnoloogiast. Praegu pole pikaajalist energia salvestamist laialdaselt kasutatud ja laialdaselt kasutusele võetud.
Elcomi 613 Šveitsi elektritarnija seas läbi viidud uuringu kohaselt peaksid enamik operaatoreid oma elektriarveid tõstma umbes 47%, mis tähendab, et kodumajapidamiste elektrihinnad tõusevad umbes 20%. Maagaasi, kivisöe ja süsiniku hindade järsk tõus ning Prantsusmaa tuumaenergia tootmise vähenemine on kõik kaasa aidanud elektrihindade tõusule Šveitsis.
Šveitsi viimase elektrienergia hinnataseme 183,97 eurot/MWh (umbes 1,36 jüaani/kWh) kohaselt on 4 GWh elektrienergia vastav turuhind vähemalt 735 900 eurot ehk umbes 5,44 miljonit jüaani. Kui augusti kõrgeim elektrienergia hind on 488,14 eurot/MWh (umbes 3,61 jüaani/kWh), on 4 GWh vastav maksumus umbes 14,4348 miljonit jüaani.
Elektrienergia keeld! Elektrisõidukite tarbetu keelustamine
Mitmed meediakanalid teatasid, et võimaliku elektrienergia puudusega toimetulekuks ja energiajulgeoleku tagamiseks sel talvel koostab Šveitsi Liidunõukogu praegu eelnõu, mis pakub välja eeskirjad „elektrienergia kasutamise piiramiseks ja keelustamiseks riigi elektrivarustuse tagamiseks“, selgitab neljaastmelist tegevuskava elektrikatkestuste vältimiseks ning rakendab erinevaid keelde erineva tasemega kriiside korral.
Üks tähelepanuväärsemaid punkte on aga seotud elektriautode juhtimise keelustamisega kolmandal tasemel. Dokumendis nõutakse, et „eraviisilisi elektriautosid on lubatud kasutada ainult hädavajalikuks reisimiseks (näiteks tööalased vajadused, ostlemine, arsti juures käimine, usulistel tegevustel osalemine ja kohtuistungitel osalemine)“.
Viimastel aastatel on Šveitsi autode keskmine müügimaht olnud umbes 300 000 aastas ja elektriautode osakaal kasvab. 2021. aastal registreeriti Šveitsis 31 823 uut elektriautot ning uute elektriautode osakaal Šveitsis jaanuarist augustini 2022 ulatus 25%-ni. Ebapiisavate kiipide ja toiteprobleemide tõttu pole elektriautode kasv Šveitsis sel aastal aga nii hea kui varasematel aastatel.
Šveits plaanib vähendada linnade elektritarbimist, keelates mõnel juhul elektriautode laadimise. See on väga uuenduslik, kuid äärmuslik meede, mis rõhutab veelgi elektrienergia puuduse tõsidust Euroopas. See tähendab, et Šveits võib saada esimeseks riigiks maailmas, kus elektriautod keelustatakse. See regulatsioon on aga ka väga irooniline, sest praegu nihkub ülemaailmne transport kütuseautodelt elektriautodele, et vähendada sõltuvust fossiilkütustest ja realiseerida puhta energia ümberkujundamist.
Kui elektrivõrku on ühendatud suur hulk elektriautosid, võib see tõepoolest suurendada ebapiisava energiavarustuse ohtu ja tekitada probleeme elektrisüsteemi stabiilsele toimimisele. Valdkonna ekspertide arvamuse kohaselt saab tulevikus laialdaselt edendatavaid elektriautosid aga kasutada ka energia salvestamise seadmetena ning ühiselt osaleda elektrivõrgu tippkoormuse vähendamisel ja orgude täitmisel. Autoomanikud saavad laadida siis, kui energiatarbimine on madal. Nad saavad tipptarbimise ajal või isegi voolukatkestuse korral elektrivõrku toite suunata. See leevendab elektrivarustuse survet, tagab elektrisüsteemi ohutuse ja stabiilsuse ning parandab ka energiasüsteemi efektiivsust.
Postituse aeg: 12. detsember 2022
